Oktäbr'skii: Erod versijoiden keskes
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 1: | Rivi 1: | ||
{{Eländpunkt |
{{Eländpunkt |
||
| Nimi = Oktäbr'skii<br />Октябрьский <small>(ven. |
| Nimi = Oktäbr'skii<br />Октябрьский <small>(ven. i bašk.)</small> |
||
| Lidnanznam = Coat of Arms of Oktyabrsky (Bashkortostan).png |
| Lidnanznam = Coat of Arms of Oktyabrsky (Bashkortostan).png |
||
| Flag = Flag of Oktyabrsky (Bashkortostan).png |
| Flag = Flag of Oktyabrsky (Bashkortostan).png |
Vajehtuz 6. Sulaku 2020, kell 00:05
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Venäma |
Eläjiden lugu (2019-01-01) | 114,194 ristitud |
Pind | 105,83 km² |
Pämez' | Aleksei Šmelöv (tal'vku 2013—) |
Telefonkod | +7−34 767-xx-xxx |
Avtokod | 02, 102 |
Aigvö | UTC+5 (MSK+2) |
Oktäbr'skii (ven. i bašk.: Октябрьский, tot.: Октябрьски) om Venäman lidn da lidnümbrik Baškortostanan Tazovaldkundas, sen videnz' surtte lidn. Sijadase tazovaldkundan päivlaskmaiženno röunanno.
Istorii
Lidnan territorii da sen ümbrišt oma elänzoittud amussai, tetas Mullino II-seižutest kodikoittud hebon jändusidenke (7.−6. voz'tuhad e.m.e.).
Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Soclidn-žiloks (ven.: Соцгород) vl 1937 šingotamha kivivoin löudmižsijad. Kävutihe türmatud da ottud plenha mehiden töid. Oktäbr'skii-radnikžilo sai lidnan statusad tazovaldkundan alištusenke vn 1946 5. päiväl sulakud. Kivivoin samine, mašiništon tehmine samha kivivoid, metalližkonstrukcijoiden da sauvondmaterialiden pästand (raudbetontegesed, keramine apakut) i kebn tegimišt oma olmas lidnas, mugažo avtoladimiden tegim i plastiktegesiden edheotand.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Ik-jogen oiktal randal, Bugul'man i Belebein ülüden kukhil, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Tatarstan om jogen vastrandal, matkad Ufahasai om 160 km päivnouzmha orhal vai 180 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Tuimazi 10 km pohjoižpäivnouzmha i Bavli (Tatarstan) 10 km suvipäivlaskmha.
Oktäbr'skii om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 109 474 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd' (2019). Islaman koume pühäpertid (sidä kesken Zajitovon päpühäpert', 2007) da «Nurul' islam»-medrese i ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid (sidä kesken Sretenjan päjumalanpert', 1995) oma olmas lidnas.
Rahvahad (enamba 1% vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 40,9%, totarlaižed — 38,1%, baškiralaižed — 13,3%, čuvašalaižed — 1,8%, ukrainalaižed — 1,3%, marilaižed — 1,2%, toižed rahvahad — 3,4%.
Transport
Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. «Ural»-avtote (M5) ümbärdab lidnad suvespäi. Nariševo-raudtestancii om sarakon čup i vaiše jüguiden täht, passažirstancii sijadase Tuimazi-lidnas. Sportlendimpöud levigandeb 9 km suvipäivlaskmha lidnaspäi.
Irdkosketused
Oktäbr'skii Vikiaitas |
Baškortostanan Tazovaldkundan lidnad | ||
Agidel' | Baimak | Belebei | Beloreck | Birsk | Blagoveščensk | Davlekanovo | Dürtüli | Išimbai | Janaul | Kumertau | Meleuz | Mežgor'je | Neftekamsk | Oktäbr'skii | Salavat | Sibai | Sterlitamak | Tuimazi | Učali | Uf | ||