Jekaterinburg: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 31: Rivi 31:
Lidn sijadase [[Iset']]-jogen randoil ([[Ob'|Obin]] bassein), seižub [[Uralmäged|Uralmägiden]] päivnouzmaižil pautkil, 200..380 m korktusil valdmeren pindan päl (keskmäine — 270 m). Matkad [[Moskv]]hasai om 1667 km päivlaskmha orhal. Lähembaižed ezilidnad oma [[Aramil']] suvipäivnouzmas, [[Sredneural'sk]] i [[Üläpišm]] pohjoižes, [[Berözovskii (Sverdlovskan agj)|Berözovskii]] pohjoižpäivnouzmas.
Lidn sijadase [[Iset']]-jogen randoil ([[Ob'|Obin]] bassein), seižub [[Uralmäged|Uralmägiden]] päivnouzmaižil pautkil, 200..380 m korktusil valdmeren pindan päl (keskmäine — 270 m). Matkad [[Moskv]]hasai om 1667 km päivlaskmha orhal. Lähembaižed ezilidnad oma [[Aramil']] suvipäivnouzmas, [[Sredneural'sk]] i [[Üläpišm]] pohjoižes, [[Berözovskii (Sverdlovskan agj)|Berözovskii]] pohjoižpäivnouzmas.


Jekaterinburg jagase 7 administrativižhe rajonha. 16 žilod da 2 küläd mülüdas lidnümbrikho Jekaterinburgan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1147 km².
Jekaterinburg jagase 7 administrativižeks rajonaks. 16 žilod da 2 küläd mülüdas lidnümbrikho Jekaterinburgan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1147 km².


== Eläjad ==
== Eläjad ==
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 424 702 ristitud, lidnümbrikon — 1 383 179 ristitud. Vl 2017 1 488 406 ristitud elädas lidnümbrikos. Kaikiš suremb ristitišt lidnas om nügüd'. Enamba 2,2 mln ristituid om lidnaglomeracijas.
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 349 772 ristitud, lidnümbrikon — 1 383 179 ristitud. Vl 2018 kaik 1 501 652 ristitud elihe lidnümbrikos. Kaikiš suremb ristitišt lidnas om nügüd'. Enamba 2,2 mln ristituid om lidnaglomeracijas.


Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): [[venälaižed]] — 80,0%, [[totarlaižed]] — 3,3%, [[ukrainalaižed]] — 0,9%, [[baškiralaižed]] — 0,9%, [[marilaižed]] — 0,5%, [[azerbaidžanlaižed]] — 0,5%, [[tadžikalaižed]] — 0,4%, [[armenijalaižed]] — 0,4%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 10,1%.
Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): [[venälaižed]] — 80,0%, [[totarlaižed]] — 3,3%, [[ukrainalaižed]] — 0,9%, [[baškiralaižed]] — 0,9%, [[marilaižed]] — 0,5%, [[azerbaidžanlaižed]] — 0,5%, [[tadžikalaižed]] — 0,4%, [[armenijalaižed]] — 0,4%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 10,1%.
Rivi 66: Rivi 66:


[[Kategorii:Jekaterinburg| ]]
[[Kategorii:Jekaterinburg| ]]
[[Kategorii:Sverdlovskan agjan lidnad|*]]
[[Kategorii:Venäman lidnad]]
[[Kategorii:Venäman lidnad]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]
[[Kategorii:Sverdlovskan agj|*]]
[[Kategorii:Sverdlovskan agj|*]]
[[Kategorii:Sverdlovskan agjan lidnad]]
[[Kategorii:Sverdlovskan agjan lidnümbrikod]]
[[Kategorii:Sverdlovskan agjan lidnümbrikod]]

Vajehtuz 28. Sulaku 2020, kell 23:30

Jekaterinburg
Екатеринбург
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2018) 1,468,833 ristitud
Pind 468 km²
Jekaterinburg Екатеринбург
Pämez' Aleksandr Visokinskii
(sügüz'ku 2018—)
Telefonkod +7−343-xxx-xxxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Jekaterinburgan rajonad:
1. Üläisetin rajon
2. Raudterajon
3. Ordžonikidzen rajon
4. Kirovan rajon
5. Oktäbrin rajon
6. Čkalovan rajon
7. Leninan rajon

Jekaterinburg (ven.: Екатеринбург) om Venäman millionerlidn, valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe. Se om Sverdlovskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn i lidnümbrik, mugažo Uralan federaližen ümbrikon keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1723 kuti Jekaterinan raudtegim-lidnuz Petr I Suren käskön mödhe. Om nimitadud hänen naižen mödhe (Jekaterina I-imperatornaine). Vl 1781 sai lidnan statusad. Vozil 1924−1991 lidnan nimi oli Sverdlovsk.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Iset'-jogen randoil (Obin bassein), seižub Uralmägiden päivnouzmaižil pautkil, 200..380 m korktusil valdmeren pindan päl (keskmäine — 270 m). Matkad Moskvhasai om 1667 km päivlaskmha orhal. Lähembaižed ezilidnad oma Aramil' suvipäivnouzmas, Sredneural'sk i Üläpišm pohjoižes, Berözovskii pohjoižpäivnouzmas.

Jekaterinburg jagase 7 administrativižeks rajonaks. 16 žilod da 2 küläd mülüdas lidnümbrikho Jekaterinburgan ližaks. Lidnümbrikon pind — 1147 km².

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 349 772 ristitud, lidnümbrikon — 1 383 179 ristitud. Vl 2018 kaik 1 501 652 ristitud elihe lidnümbrikos. Kaikiš suremb ristitišt lidnas om nügüd'. Enamba 2,2 mln ristituid om lidnaglomeracijas.

Rahvahad (enamba 0,4% vl 2010): venälaižed — 80,0%, totarlaižed — 3,3%, ukrainalaižed — 0,9%, baškiralaižed — 0,9%, marilaižed — 0,5%, azerbaidžanlaižed — 0,5%, tadžikalaižed — 0,4%, armenijalaižed — 0,4%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 10,1%.

Transport

Jekaterinburg om valdkundan järed transporttesol'm, 7 raudted i 6 federališt avtoted ühtenzoittas täs. Ümbäravtote om läz saudud vspäi 1994, lopuline keskust om sauvomas lidnan suves vll 2018−2020.

Avtobusad, trolleibusad, lidnelektrojonuz i ezilidnelektrojonused, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metro radab lidnas vspäi 1991 (kaik om 1 jono, 9 stancijad, 13 km raudted vspäi 2012).

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Kol'covo-lendimport (SVX/КЛЦ, 5,4 mln passažiroid vl 2017) sijadase 16 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Keskuzazijan maihe i Turkanmaha, Evropan päivnouzman maihe i Venäman äjihe lidnoihe, om čarterreisid Vjetnamha i Tailandha tal'vel.

Lidnan nägud

Homaičendad


Irdkosketused



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež