Kotlas: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
p formitez
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 20: Rivi 20:
Ende [[komilaižed|komilaižiden]] ''Piras''-eländpunkt ({{lang-ru|Пырас}}) da kund oliba olmas Kotlasan sijas 14.-18. voz'sadoil. ''Kotlas-külä'' (vai ''Kodlas'') mainitase eziauguižešti Stroganovan kirjeižes (1617−1625 voded) i Alamaiden kartal (1634), nimitihe lähižen penen jogen mödhe. Külä šingotaškanzihe transporttesol'meks vspäi 1899, saudihe «[[Perm']] — [[Kirov|Vätk]] — Kotlas»-raudted.
Ende [[komilaižed|komilaižiden]] ''Piras''-eländpunkt ({{lang-ru|Пырас}}) da kund oliba olmas Kotlasan sijas 14.-18. voz'sadoil. ''Kotlas-külä'' (vai ''Kodlas'') mainitase eziauguižešti Stroganovan kirjeižes (1617−1625 voded) i Alamaiden kartal (1634), nimitihe lähižen penen jogen mödhe. Külä šingotaškanzihe transporttesol'meks vspäi 1899, saudihe «[[Perm']] — [[Kirov|Vätk]] — Kotlas»-raudted.


Vspäi 1917 (kezaku) om lidnan statusanke. Repressijoiden vozil (1930−1950-nded voded) oli järedaks oigenduzkeskuseks türmatud ristituiden täht. Raudtesild om saudud Pohjoižes Dvinas päliči nenil ristituil [[Toine mail'man soda|Toižen mail'man sodan]] aigan. Avtotesild Pohjoižes Dvinas päliči sijadase 2 km pohjoižemb, se om saudud vl 2001.
Vn 1917 kezakuspäi om lidnan statusanke. Repressijoiden vozil (1930−1950-nded voded) oli järedaks oigenduzkeskuseks türmatud ristituiden täht. Raudtesild om saudud Pohjoižes Dvinas päliči nenil ristituil [[Toine mail'man soda|Toižen mail'man sodan]] aigan. Avtotesild Pohjoižes Dvinas päliči sijadase 2 km pohjoižemb, se om saudud vl 2001.


Kotlas šingotase raudten edheotandoil, mecpilindan i mecan ümbriradmižen kombinatal (sauvondmaterialad, tehnologine pärzak), Limendan laivansauvomižen tegimel, elektromehanižel tegimel (erazvuiččed gazballonad i metallan ümbriradmine), sömtegimištol (leib, jauh, jomižed, lihaproduktad).
Kotlas šingotase raudten edheotandoil, mecpilindan i mecan ümbriradmižen kombinatal (sauvondmaterialad, tehnologine pärzak), Limendan laivansauvomižen tegimel, elektromehanižel tegimel (erazvuiččed gazballonad i metallan ümbriradmine), sömtegimištol (leib, jauh, jomad, lihaproduktad).


== Geografijan andmused ==
== Geografijan andmused ==
Lidn sijadase [[Pohjoine Dvin|Pohjoižen Dvinan]] oiktal korktal randal i [[Vičegd]]an hural randal, jogiden ühthejoksmusen sijas, 80 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad [[Arhangel'sk]]hasai om 600 km lodeheze orhal, oiged te om vetme vai il'madme. Lähembaižed lidnad oma [[Sol'vičegodsk]] i [[Koräžm]] päivnouzmha, [[Krasavino]] (Vologdan agj) suvhe.
Lidn sijadase [[Pohjoine Dvin|Pohjoižen Dvinan]] oiktal korktal randal i [[Vičegd]]an hural randal, jogiden ühthejoksmusen sijas, 80 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad [[Arhangel'sk]]hasai om 600 km lodeheze orhal, oiged te om vetme vai il'madme. Lähembaižed lidnad oma [[Sol'vičegodsk]] 17 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, [[Koräžm]] 28 km päivnouzmha orhal, 34 km avtotel vai raudtel, [[Krasavino]] (Vologdan agj) 34 km suvhe orhal vai 44 km avtotedme.


Klimat om [[ven vö|ven]]. Voden keskmäine lämuz om +2,0 C°. Paneb sadegid 576 mm vodes, kezakuil enamba kaiked (207 mm koumes kus).
Klimat om [[ven vö|ven]]. Voden keskmäine lämuz om +2,0 C°. Paneb sadegid 576 mm vodes, kezakuil enamba kaiked (207 mm koumes kus).
Rivi 32: Rivi 32:


== Eläjad ==
== Eläjad ==
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 60 562 ristitud, lidnümbrikon — 73 517 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 69 tuhad eläjid vozil 1986 da 1987.
Vl 1939 lidnan ristitišt oli 17 300 eläjad, vl 1959 — 52 608 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 60 562 ristitud, lidnümbrikon — 73 517 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 69 tuhad eläjid vozil 1986 da 1987. [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] kaks' jumalanpertid i časoun'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/7557 Kotlasan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref> oma olmas lidnas.

Rahvahad (2010): [[venälaižed]] — 97,4%, toižed rahvahad — 2,6%.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Kotlasan pedagogine kolledž<ref>[http://kotlas-college.ru/ Kotlasan pedagogižen kolledžan sait (''kotlas-college.ru'').] {{ref-ru}}</ref> i Kotlasan elektromehanine tehnikum<ref>[http://www.pl-20-kotlas.ru/ Kotlasan elektromehanižen tehnikuman sait (''pl-20-kotlas'').] {{ref-ru}}</ref>.


== Transport ==
== Transport ==
Avtobusad i ezilidnjonused oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Koume raudtestancijad om lidnas. Raudteedheotandan päfater sijadase [[Vičegodskii]]-žilos. Jogiport om lidnas.
Avtobusad i ezilidnjonused oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Koume raudtestancijad ratas lidnas: Kotlas-Suvine, Kotlas-Pohjoine i Kotlas-Sol'm. Raudteedheotandan päfater sijadase [[Vičegodskii]]-žilos. Jogiport om avaitud lidnas.


Tatanmaine Kotlas-lendimport (''КТС / KSZ'', 10,7 tuh. passažiroid vl 2016) sijadase ani lidnan suvipäivnouzmaižen röunan taga, sišpäi tehtas reisid [[Arhangel'sk]]ha, [[Siktivkar]]ha i [[Piter]]ihesai.
Tatanmaine Kotlas-lendimport (''КТС / KSZ'', 10,7 tuh. passažiroid vl 2016) sijadase ani lidnan suvipäivnouzmaižen röunan taga, sišpäi tehtas reisid [[Arhangel'sk]]ha, [[Siktivkar]]ha i [[Piter]]ihesai.

== Homaičendad ==
<references />


== Irdkosketused ==
== Irdkosketused ==

Vajehtuz 11. Semendku 2020, kell 22:06

Kotlas
Котлас
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 61,902 ristitud
Pind 68,04 km²
Kotlas Котлас
Pämez' Andrei Bral'nin
(sügüz'ku 2013—)
Telefonkod +7−81 837-xx-xxx
Avtokod 29
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Kotlas (ven.: Котлас) om Venäman lidn Arhangel'skan agjan suvipäivnouzmas. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, järed raudtesol'm. Om municipaližen «Kotlas»-ühtnikan (lidnümbrikon) administrativižeks keskuseks, mugažo Kotlasan rajonan-ki (ei mülü rajonha).

Istorii

Ende komilaižiden Piras-eländpunkt (ven.: Пырас) da kund oliba olmas Kotlasan sijas 14.-18. voz'sadoil. Kotlas-külä (vai Kodlas) mainitase eziauguižešti Stroganovan kirjeižes (1617−1625 voded) i Alamaiden kartal (1634), nimitihe lähižen penen jogen mödhe. Külä šingotaškanzihe transporttesol'meks vspäi 1899, saudihe «Perm'Vätk — Kotlas»-raudted.

Vn 1917 kezakuspäi om lidnan statusanke. Repressijoiden vozil (1930−1950-nded voded) oli järedaks oigenduzkeskuseks türmatud ristituiden täht. Raudtesild om saudud Pohjoižes Dvinas päliči nenil ristituil Toižen mail'man sodan aigan. Avtotesild Pohjoižes Dvinas päliči sijadase 2 km pohjoižemb, se om saudud vl 2001.

Kotlas šingotase raudten edheotandoil, mecpilindan i mecan ümbriradmižen kombinatal (sauvondmaterialad, tehnologine pärzak), Limendan laivansauvomižen tegimel, elektromehanižel tegimel (erazvuiččed gazballonad i metallan ümbriradmine), sömtegimištol (leib, jauh, jomad, lihaproduktad).

Geografijan andmused

Lidn sijadase Pohjoižen Dvinan oiktal korktal randal i Vičegdan hural randal, jogiden ühthejoksmusen sijas, 80 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Arhangel'skhasai om 600 km lodeheze orhal, oiged te om vetme vai il'madme. Lähembaižed lidnad oma Sol'vičegodsk 17 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal, Koräžm 28 km päivnouzmha orhal, 34 km avtotel vai raudtel, Krasavino (Vologdan agj) 34 km suvhe orhal vai 44 km avtotedme.

Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +2,0 C°. Paneb sadegid 576 mm vodes, kezakuil enamba kaiked (207 mm koumes kus).

Koume eländpunktad mülüdas municipaližhe «Kotlas»-ühtnikha lidnan ližaks: kaks' pen't küläd (94 rist. vl 2010) i järed raudteradnikoiden lidnanvuitte Vičegodskii-žilo (12 786 eläjad vl 2017).

Eläjad

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 17 300 eläjad, vl 1959 — 52 608 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 60 562 ristitud, lidnümbrikon — 73 517 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 69 tuhad eläjid vozil 1986 da 1987. Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid i časoun'[1] oma olmas lidnas.

Rahvahad (2010): venälaižed — 97,4%, toižed rahvahad — 2,6%.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Kotlasan pedagogine kolledž[2] i Kotlasan elektromehanine tehnikum[3].

Transport

Avtobusad i ezilidnjonused oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Koume raudtestancijad ratas lidnas: Kotlas-Suvine, Kotlas-Pohjoine i Kotlas-Sol'm. Raudteedheotandan päfater sijadase Vičegodskii-žilos. Jogiport om avaitud lidnas.

Tatanmaine Kotlas-lendimport (КТС / KSZ, 10,7 tuh. passažiroid vl 2016) sijadase ani lidnan suvipäivnouzmaižen röunan taga, sišpäi tehtas reisid Arhangel'skha, Siktivkarha i Piterihesai.

Homaičendad

  1. Kotlasan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Kotlasan pedagogižen kolledžan sait (kotlas-college.ru). (ven.)
  3. Kotlasan elektromehanižen tehnikuman sait (pl-20-kotlas). (ven.)

Irdkosketused



Arhangel'skan agjan lidnad
Arhangel'sk | Kargopol' | Koräžm | Kotlas | Mezen' | Mirnii | Nar'jan Mar | Novodvinsk | Nändom | Oneg | Severodvinsk | Sol'vičegodsk | Šenkursk | Vel'sk