Ristit: Erod versijoiden keskes
p Kävutajan 2600:387:6:807:0:0:0:7F (Lodud) tožetused oma endištadud edeližhe versijahasai (avtor: Koiravva) Teg-sana: Heitänd |
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 20: | Rivi 20: | ||
* järedad päaivod, 3..4 kerdad suremb |
* järedad päaivod, 3..4 kerdad suremb |
||
* sor'miden korväččed pölused |
* sor'miden korväččed pölused |
||
== Homaičendad == |
|||
<references /> |
|||
{{Commons|Homo sapiens}} |
{{Commons|Homo sapiens}} |
Vajehtuz 17. Heinku 2020, kell 09:10
Ristit (latin.: Homo sapiens) om Ristitud-sugun erik (Homo) Gominidad-sugukundaspäi Primatad-heimkundas, üks'jäine eläb nügüdläižen aigan. Hän om kundaline olii melenke da tuntkenke, istorižen töhišton da kul'turan subjekt. Ristit sündui Mal evolücijan processan rezul'tataks — antropogenezas, sen tedoiduz jätkustub.
Ristitkund om ristitližiden individoiden ühtmuz.
Etimologii
Vepsän sana "ristit" tuleb "rist" i "risttä" vaihišpäi, sikš ende ristituikš sai kucta vaiše valatadud mehid. Sid' nece nimetuz leviganzi kaikile mehile.
Erinijad pirdad
Ristitun erigoičijad päpirdad oma püštoiged kävund, šingotadud päaivod, meletandan olend i kel'. Hän voib meletada, sekoida, tehta joudjališt valičendad, otta vastusenpidandad tegos, pidada moralid meles. Ristit om kuvazumatoi londusen olendale, hänen organad da palad ei voigoi eläda kaičendata avoinudes ümbrištos živatoiden erineden. Vastkarin, mehed mahttas säta i kävutada lämoid, azegid da tökaluid.
Ristitun hibj erineb oblezjanaspäi:
- jaugad pit'kemb käzid
- sel'grodan S-vuitte form
- lapak rindstai
- bembel'vuitte laba surenke barbhanke, toižed barbhad penemb, kaik barbhad oma lühüdad
- peiglon olend käzivardel
- väll' karvkate
- järedad päaivod, 3..4 kerdad suremb
- sor'miden korväččed pölused
Homaičendad
Ristit Vikiaitas |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |