Ristit: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
p Kävutajan 2600:387:6:807:0:0:0:7F (Lodud) tožetused oma endištadud edeližhe versijahasai (avtor: Koiravva)
Teg-sana: Heitänd
Motoranger (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 20: Rivi 20:
* järedad päaivod, 3..4 kerdad suremb
* järedad päaivod, 3..4 kerdad suremb
* sor'miden korväččed pölused
* sor'miden korväččed pölused

== Homaičendad ==
<references />


{{Commons|Homo sapiens}}
{{Commons|Homo sapiens}}

Vajehtuz 17. Heinku 2020, kell 09:10

Igähižen rahvahan mez' i naine Tailandan pohjoižes.

Ristit (latin.: Homo sapiens) om Ristitud-sugun erik (Homo) Gominidad-sugukundaspäi Primatad-heimkundas, üks'jäine eläb nügüdläižen aigan. Hän om kundaline olii melenke da tuntkenke, istorižen töhišton da kul'turan subjekt. Ristit sündui Mal evolücijan processan rezul'tataks — antropogenezas, sen tedoiduz jätkustub.

Ristitkund om ristitližiden individoiden ühtmuz.

Etimologii

Vepsän sana "ristit" tuleb "rist" i "risttä" vaihišpäi, sikš ende ristituikš sai kucta vaiše valatadud mehid. Sid' nece nimetuz leviganzi kaikile mehile.

Erinijad pirdad

Ristitun erigoičijad päpirdad oma püštoiged kävund, šingotadud päaivod, meletandan olend i kel'. Hän voib meletada, sekoida, tehta joudjališt valičendad, otta vastusenpidandad tegos, pidada moralid meles. Ristit om kuvazumatoi londusen olendale, hänen organad da palad ei voigoi eläda kaičendata avoinudes ümbrištos živatoiden erineden. Vastkarin, mehed mahttas säta i kävutada lämoid, azegid da tökaluid.

Ristitun hibj erineb oblezjanaspäi:

  • jaugad pit'kemb käzid
  • sel'grodan S-vuitte form
  • lapak rindstai
  • bembel'vuitte laba surenke barbhanke, toižed barbhad penemb, kaik barbhad oma lühüdad
  • peiglon olend käzivardel
  • väll' karvkate
  • järedad päaivod, 3..4 kerdad suremb
  • sor'miden korväččed pölused

Homaičendad



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.