Manil: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 1: Rivi 1:
{{10000}}
{{Eländpunkt
{{Eländpunkt
| Nimi = Manil<br />Maynilà <small>(filipp.)</small><br />Manila <small>(angl. i isp.)</small>
| Nimi = Manil<br />Maynilà <small>(filipp.)</small><br />Manila <small>(angl. i isp.)</small>

Vajehtuz 20. Sügüz’ku 2020, kell 11:07

Manil
Maynilà (filipp.)
Manila (angl. i isp.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Filippinad
Eläjiden lugu (2015) 1,780,148 ristitud
Pind 42,88 km²
Manil Maynilà (filipp.) Manila (angl. i isp.)
Pämez' Isko Moreno
(kezaku 2019—)
Telefonkod +63-(0)2
Aigvö UTC+8


Manil (tagal.: Maynilà, angl. i isp.: Manila) om Filippinoiden pälidn da kahtenz' surtte lidn. Mülüb Pälidnan statistižhe regionha ühteks sen kudestoštkümnes lidnaspäi.

Istorii

Nügüdläižen lidnan aluz om pandud vl 1571 ispanijalaižil lidnuseks, hö anastiba änikoičijad musul'maništ Manilad da küksiba islamanuskojid Suleiman-radžanke. Vl 1611 Azijan ezmäižen ph. Homoi Akvinalaižen universitetan aluz om pandud Manilha, se om kaikiš järedamb Azijan universitet i katoline opendusen aluzkund mail'mas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Kitain Suvimeren Manilan lahten randal da Pasig-jogensun molembil randoil, 16 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel.

Klimat om subekvatorialine räk. Kun kesklämuz om +27..+30 C° vodes läbi. Paneb sadegid 2020 mm vodes, sidä kesken kuivsezonan aigan (tal'vku-sulaku) vaiše 110 mm.

Administrativine jagand

Manil jagase 6 käskusenandajaks ümbrikoks. Ümbrikod alajagasoiš 897 barangai:kš ičeze nevondkundoidenke.

Mugažo ümbrikod alajagasoiš geografižikš 16 rajonaks, ned — 100 zonaks.

Eläjad

Vn 2010 Filippinoiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 652 171 ristitud. Manil om mail'man kaikiš tihedašti elänzoittud järed lidn mail'mas.

Kaik 22 710 000 ristitud elädas lidnaglomeracijas (Sur' Manil, 2013) 1474,82 km² pindal.

Homaičendad


Irdkosketused



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan