Manil: Erod versijoiden keskes
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 1: | Rivi 1: | ||
{{10000}} |
|||
{{Eländpunkt |
{{Eländpunkt |
||
| Nimi = Manil<br />Maynilà <small>(filipp.)</small><br />Manila <small>(angl. i isp.)</small> |
| Nimi = Manil<br />Maynilà <small>(filipp.)</small><br />Manila <small>(angl. i isp.)</small> |
Vajehtuz 20. Sügüz’ku 2020, kell 11:07
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Filippinad |
Eläjiden lugu (2015) | 1,780,148 ristitud |
Pind | 42,88 km² |
Pämez' | Isko Moreno (kezaku 2019—) |
Telefonkod | +63-(0)2 |
Aigvö | UTC+8 |
Manil (tagal.: Maynilà, angl. i isp.: Manila) om Filippinoiden pälidn da kahtenz' surtte lidn. Mülüb Pälidnan statistižhe regionha ühteks sen kudestoštkümnes lidnaspäi.
Istorii
Nügüdläižen lidnan aluz om pandud vl 1571 ispanijalaižil lidnuseks, hö anastiba änikoičijad musul'maništ Manilad da küksiba islamanuskojid Suleiman-radžanke. Vl 1611 Azijan ezmäižen ph. Homoi Akvinalaižen universitetan aluz om pandud Manilha, se om kaikiš järedamb Azijan universitet i katoline opendusen aluzkund mail'mas.
Geografijan andmused
Lidn sijadase Kitain Suvimeren Manilan lahten randal da Pasig-jogensun molembil randoil, 16 metrad valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel.
Klimat om subekvatorialine räk. Kun kesklämuz om +27..+30 C° vodes läbi. Paneb sadegid 2020 mm vodes, sidä kesken kuivsezonan aigan (tal'vku-sulaku) vaiše 110 mm.
Administrativine jagand
Manil jagase 6 käskusenandajaks ümbrikoks. Ümbrikod alajagasoiš 897 barangai:kš ičeze nevondkundoidenke.
Mugažo ümbrikod alajagasoiš geografižikš 16 rajonaks, ned — 100 zonaks.
Eläjad
Vn 2010 Filippinoiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 652 171 ristitud. Manil om mail'man kaikiš tihedašti elänzoittud järed lidn mail'mas.
Kaik 22 710 000 ristitud elädas lidnaglomeracijas (Sur' Manil, 2013) 1474,82 km² pindal.
Homaičendad
Irdkosketused
- Lidnan ohjastusen oficialine portal (manila.gov.ph). (angl.) (Tagalog)
Manil Vikiaitas |
Azijan pälidnad | ||
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan | ||