Port-o-Prens: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
 
Rivi 1: Rivi 1:
{{10000}}
{{10000}}{{A10000}}
{{Eländpunkt
{{Eländpunkt
| Nimi = Port-o-Prens<br />Port-au-Prince <small>(franc.)</small><br />Pòtoprens <small>(hait.)</small>
| Nimi = Port-o-Prens<br />Port-au-Prince <small>(franc.)</small><br />Pòtoprens <small>(hait.)</small>

Jäl'gmäine vajehtuz 7. Tal’vku 2020, kell 21:19

Port-o-Prens
Port-au-Prince (franc.)
Pòtoprens (hait.)
Valdkund Haiti
Eläjiden lugu (2015) 987,310 ristitud
Pind 36,04 km²
Port-o-Prens Port-au-Prince (franc.) Pòtoprens (hait.)
Pämez' Ral'f Juri Hevri
(viluku 2010—)
Telefonkod +509
Aigvö UTC−5


Port-o-Prens (franc.: Port-au-Prince «„Princ“-laivan port», hait.: Pòtoprens) om Haitin pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan tegimišton keskuz. Kaik valdkundan üläopendusen aluzkundad sijadasoiš täs.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1749, oli kolonijan pälidnaks vspäi 1770.

Lidn eli läbi lujas manrehkaiduses vn 2010 12. päiväl vilukud (7 magnitudanke), enamba 200 tuh. eläjid pölištuiba, Port-o-Prens ezilidnoidenke oliba pandud mantazole läz täuzin.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Kariban meren Gonav-lahten ühtennimižen merikaran sättujal laivištole randal, 98 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Kommertine keskuz om mererandal, eländfartalad ülenudas vastmägehe amfiteatral. Lidn alištub meritorokoile, sur'vezile i reduvaluile. Elokaz Petionvill'-ezilidn om saudud suvipäivnouzmas kukhiden pautkil.

Klimat om tropine passatine. Päivän lämuz om +25..+28 C° vodes läbi. Paneb sadegid 1350 mm vodes, oleskeleb vihmsezonoid sulakus-kezakus i sügüz'kus-kül'mkus.

Eläjad da transport[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 897 859 ristitud, ezilidnoidenke 2,3 mln ristituid. Vl 2015 2,6 mln eläjid oli 158,5 km² pindal, valdkundan nelländez. Eläjiden ühesa kümnendest oma afrikalaižed, 9% — mulatad.

Kebnavtod konor'anke i «tap-tap»-taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Meriport radab, saharan da kofen eksport. Rahvahidenkeskeine civiline Tussen-Luvertüran nimel nimitadud lendimport (PAP) sijadase Port-o-Prensan pohjoižes, tehtas reisid Kariban meren maihe, Majamihe, Monrealihe i Parižha.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]




Pohjoižamerikan pälidnad
Baster | Bel'mopan | Bridžtaun | Gvatemal-lidn | Havan | Kastri | Kingstaun | Kingston | Managua | Mehiko | Nassau | Ottav | Panam-lidn | Port-o-Prens | Port of Spein |
| Rozo | San Hose | San Sal'vador | Santo Domingo | Sent Džons | Sent Džordžes | Tegusigal'p | Vašington