Kuritib: Erod versijoiden keskes
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
||
| Rivi 45: | Rivi 45: | ||
* {{CHN|#}} [[Hančžou]], [[Čžeczän]], [[Kitai]] (1999) |
* {{CHN|#}} [[Hančžou]], [[Čžeczän]], [[Kitai]] (1999) |
||
* {{JPN|#}} [[Himedzi]], [[Japonii]] (1984) |
* {{JPN|#}} [[Himedzi]], [[Japonii]] (1984) |
||
* {{ |
* {{PRT|#}} [[Koimbr]], [[Portugalii]] (1975) |
||
* {{POL|#}} [[Krakov]], [[Pol'šanma]] (1992) |
* {{POL|#}} [[Krakov]], [[Pol'šanma]] (1992) |
||
* {{URY|#}} [[Montevideo]], [[Urugvai]] (1990) |
* {{URY|#}} [[Montevideo]], [[Urugvai]] (1990) |
||
Jäl'gmäine vajehtuz 31. Viluku 2021, kell 13:21
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Brazilii |
| Eläjiden lugu (2017) | 1,908,359 ristitud |
| Pind | 435,9 km² |
| |
| Pämez' | Rafael' Greka (1993−1996, viluku 2017—) |
| Telefonkod | +55−41 |
| Aigvö | UTC−3 |
Kuritib (port.: Curitiba [kuɾiˈtʃibɐ] «pedaipähkmen tahond» tupi-indejalaižiden kelespäi) om lidn-millioner Brazilijan suves. Se om Paran-štatan administrativine keskuz da sen kaikiš suremb lidn.
Istorii[vajehta | vajehtada tekst]
Eländpunktan aluz om pandud vn 1693 29. päiväl keväz'kud. Kaks' voz'sadad šingotihe kaivuziden radol i oli maižanduzrajonan torguindan keskuseks. Sai lidnan statusad vl 1842.
Raudte ühtenzoiti Paranagua-meriportanke vl 1885. Vl 1912 ezmäižen braziližen universitetan aluz om pandud Kuritibha, se om Paranan federaline universitet.
Geografii da klimat[vajehta | vajehtada tekst]
Lidn sijadase Paranan mägiplatol, nellän penen jogen vezivaradimidenke randoil, 864..1021 m ü.m.t. korktusil, 934 metrad keskmäižel korktusel, 110 km päivlaskmpolehe Atlantižen valdmeren randpolespäi.
Klimat om meren da mägiden subtropine.
Kuritiban lidnümbrikon pind — 435,9 km², sidä kesken lidnanlaptoiden — 319,4 km².
Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]
Vl 2013 eläjiden lugu oli 1 848 943 ristitud, lidnaglomeracijas — 3 210 000 ristitud (seičemenz' surtte valdkundas).
Ekonomik da transport[vajehta | vajehtada tekst]
Kuritib om avtoiden tegijoiden kahtenz' surtte keskuz Latinižes Amerikas. Vodes läz 2 mln turistoid tuldas neche puhthaze ekologižešti lidnha.
Rahvahidenkeskeine Afonsu Penan nimel nimitadud civiline lendimport (CWB) sijadase 18 km suvipäivnouzmpolehe lidnan keskusespäi. Metrod ei ole, avtobusoiden kiruhtranzitan sistem radab.
Sebruzlidnad[vajehta | vajehtada tekst]
Aküreiri, Islandii (vspäi 2013)
Asunsjon, Paragvai (1999)
Džeksonvill, Florid, AÜV (2009)
Gvadalahar, Halisko, Meksik (1999)
Hančžou, Čžeczän, Kitai (1999)
Himedzi, Japonii (1984)
Koimbr, Portugalii (1975)
Krakov, Pol'šanma (1992)
Montevideo, Urugvai (1990)
Santa Krus de la Sjerr, Bolivii (1989)
Suvon, Suvikorei (2009)
Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]
Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]
 |
Kuritib Vikiaitas |