Taurage: Erod versijoiden keskes
+ |
+ |
||
Rivi 20: | Rivi 20: | ||
Žilo oli Litvanman lüteranine keskuz, lüteranine pühäpert' oli saudud vl 1567. Sil-žo vodel muit radaškanzi, žilo seižui röunmal. Vll 1691−1793 mülüi Prussijha, sid' oli Venäman imperijan palaks. Kändihe ripmatoman Litvanman žiloks vl 1920, sai lidnan statusad vl 1924. |
Žilo oli Litvanman lüteranine keskuz, lüteranine pühäpert' oli saudud vl 1567. Sil-žo vodel muit radaškanzi, žilo seižui röunmal. Vll 1691−1793 mülüi Prussijha, sid' oli Venäman imperijan palaks. Kändihe ripmatoman Litvanman žiloks vl 1920, sai lidnan statusad vl 1924. |
||
Taurage šingotase tegimišton parkal (3 km², sidä kesken keramine tegim sijaližel savel), avtoiden torgusel, turizmal (Tauragen lidnuz, bobuštuzpark). |
|||
== Geografijan andmused == |
== Geografijan andmused == |
||
Lidn sijadase Jurajogen hural randal (litv. ''Jūra'', [[Nämunas]]an oiged ližajogi), 36 m korktusel valdmeren pindal päl. Matkad [[Vil'nüs]]hasai om 201 km suvipäivnouzmha. Ühtenzoitase [[Šäuläi]]nke raudtedme. |
Lidn sijadase Jurajogen hural randal (litv. ''Jūra'', [[Nämunas]]an oiged ližajogi), 36 m korktusel valdmeren pindal päl. Matkad [[Vil'nüs]]hasai om 201 km suvipäivnouzmha. Ühtenzoitase [[Šäuläi]]nke raudtedme, matkad sihesai om 102 km pohjoižpäivnouzmha. |
||
Vn 2011 Litvanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 389 ristitud, heišpäi 98% oma [[litvalaižed]]. Kaikiš suremb ristitišt oli 30 119 eläjad vl 1989. |
|||
== Sport == |
== Sport == |
||
Rivi 30: | Rivi 32: | ||
== Irdkosketused == |
== Irdkosketused == |
||
* [http://www.taurage.lt/ |
* [http://www.taurage.lt/ Lidnan da sen agjan oficialine sait (''taurage.lt'').] {{ref-lt}} {{ref-en}} |
||
{{Commons|Tauragė}} |
{{Commons|Tauragė}} |
||
Vajehtuz 19. Keväz’ku 2021, kell 11:22
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Litvanma |
Eläjiden lugu (2014) | 23,513 ristitud |
Pind | 16,7 km² |
Telefonkod | +370−446-xx-xxx |
Aigvö | tal'vel UTC+2, kezal UTC+3 |
Taurage (litv.: Tauragė, saks.: Tauroggen, pol'š.: Taurogi, jidiš: טאווריק/Tovrig, ven.: Таураге vai Таурогген) om lidn Litvanman päivlaskmas.
Istorii
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1507 kut usadib, žilo senno i vaiše vaumitud puine katoline kostöl školanke. Nimituz sel'genzoitase litvan kelen kahtes sanaspäi: tauras «tur (mechärg)» i ragas «sar'v» tegesiden torhuden mödhe.
Žilo oli Litvanman lüteranine keskuz, lüteranine pühäpert' oli saudud vl 1567. Sil-žo vodel muit radaškanzi, žilo seižui röunmal. Vll 1691−1793 mülüi Prussijha, sid' oli Venäman imperijan palaks. Kändihe ripmatoman Litvanman žiloks vl 1920, sai lidnan statusad vl 1924.
Taurage šingotase tegimišton parkal (3 km², sidä kesken keramine tegim sijaližel savel), avtoiden torgusel, turizmal (Tauragen lidnuz, bobuštuzpark).
Geografijan andmused
Lidn sijadase Jurajogen hural randal (litv. Jūra, Nämunasan oiged ližajogi), 36 m korktusel valdmeren pindal päl. Matkad Vil'nüshasai om 201 km suvipäivnouzmha. Ühtenzoitase Šäuläinke raudtedme, matkad sihesai om 102 km pohjoižpäivnouzmha.
Vn 2011 Litvanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 389 ristitud, heišpäi 98% oma litvalaižed. Kaikiš suremb ristitišt oli 30 119 eläjad vl 1989.
Sport
Irdkosketused
- Lidnan da sen agjan oficialine sait (taurage.lt). (litv.) (angl.)
Taurage Vikiaitas |
Litvanman statistikan agjad da niiden enččed administrativižed keskused | ||
Alitusan agj (Alitus) | Kaunasan agj (Kaunas) | Klaipedan agj (Klaiped) | Marijampolen agj (Marijampole) | Panevežisan agj (Panevežis) | Šäuläin agj (Šäuläi) | Tauragen agj (Taurage) | Tel'šäin agj (Tel'šäi) | Utenan agj (Uten) | Vil'nüsan agj (Vil'nüs) | ||
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |