Plovdiv: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Motoranger (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Motoranger (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 16: Rivi 16:
'''Plovdiv''' ({{lang-bg|Пловдив}}) om [[Bolgarii|Bolgarijan]] kahtenz' lidn da kund eläjiden lugun mödhe. Se om [[Plovdivan agj]]an administrativine keskuz.
'''Plovdiv''' ({{lang-bg|Пловдив}}) om [[Bolgarii|Bolgarijan]] kahtenz' lidn da kund eläjiden lugun mödhe. Se om [[Plovdivan agj]]an administrativine keskuz.


== Istorii ==
Ezmäižed eländpunktad oliba lidnan territorijal [[neolit]]as, 6. voz'tuhal EME. Vl 342 edel m.e. Filipp II Makedonijalaine oti frakijalaižiden lidnad vägel da udesnimiti sidä ''Filippopol''' ({{lang-el|Φιλιππόπολις}}) ičeze oiktastuseks, ''Polpudeva'' frakijan virkandas. Mainitase 1. voz'sadan EME kirjutadud purtkiš, sil-žo aigal nimitihe lidnad ''Odris'' mugažo (nimi vasttase amuižil bronzrahuzil). Amuine avol'jaine teatr om kaičenus tähäsai, frakijan lidnusen seiniden ruinad oma vanhan lidnan röunaks.

Mainitase nügüdläiženke nimitusenke 11. voz'sadaspäi. Lidn oli bolgarižen udessündutamižen keskuseks Ottomanan imperijan tobmuden aigan. Manrehkaidused paniba Plovdivad mantazole vll 1818 i 1928.

== Geografijan andmused ==
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan suvipäivlaskmas, 164 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan suvipäivlaskmas, 164 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.


Plovdiv jagase 6 administrativižhe rajonha.
Plovdiv jagase kudeks administrativižeks rajonaks.


Vl 2015 eläjiden lugu oli 368 983 ristitud.
Vl 2015 eläjiden lugu oli 368 983 ristitud.

Vajehtuz 23. Keväz’ku 2021, kell 10:36

Plovdiv
Пловдив
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Bolgarii
Eläjiden lugu (2015) 368 983[1] ristitud
Pind 102 km²
Plovdiv Пловдив
Pämez' Ivan Totev
(reduku 2011—)
Telefonkod +359−32
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3


Plovdiv (bolg.: Пловдив) om Bolgarijan kahtenz' lidn da kund eläjiden lugun mödhe. Se om Plovdivan agjan administrativine keskuz.

Istorii

Ezmäižed eländpunktad oliba lidnan territorijal neolitas, 6. voz'tuhal EME. Vl 342 edel m.e. Filipp II Makedonijalaine oti frakijalaižiden lidnad vägel da udesnimiti sidä Filippopol' (grek.: Φιλιππόπολις) ičeze oiktastuseks, Polpudeva frakijan virkandas. Mainitase 1. voz'sadan EME kirjutadud purtkiš, sil-žo aigal nimitihe lidnad Odris mugažo (nimi vasttase amuižil bronzrahuzil). Amuine avol'jaine teatr om kaičenus tähäsai, frakijan lidnusen seiniden ruinad oma vanhan lidnan röunaks.

Mainitase nügüdläiženke nimitusenke 11. voz'sadaspäi. Lidn oli bolgarižen udessündutamižen keskuseks Ottomanan imperijan tobmuden aigan. Manrehkaidused paniba Plovdivad mantazole vll 1818 i 1928.

Geografijan andmused

Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan suvipäivlaskmas, 164 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Plovdiv jagase kudeks administrativižeks rajonaks.

Vl 2015 eläjiden lugu oli 368 983 ristitud.

Homaičendad

  1. Bolgarijan eländpunktoiden ristitišt vn 2015 15. päiväl keväz'kud. — Bolgarijan Rahvahanikoiden registracijan da administrativižen holitusen radnikoičend (grao.bg). (bolg.)

Irdkosketused


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.