V'jent'jan: Erod versijoiden keskes

V'jent'jan
ວຽງຈັນ
Valdkund	Laos
Eläjiden lugu (2015)	820,940 ristitud
Pind	130 km²
Telefonkod	+856-
Aigvö	UTC+7

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanhemb vajehtuz Udemb vajehtuz→

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt

VisuaalneVikitekst

Pandud

Vajehtuz 26. Sulaku 2021, kell 11:41

V'jent'jan (laos.: ວຽງຈັນ / ວຽງຈັນທນ໌ [ʋíəŋ tɕàn], franc.: Vientiane) om Laosan pälidn da kaikiš suremb lidn, valdkundan ižandusen keskuz. Se om pälidnan prefekturan administrativine keskuz mugažo.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 9. voz'sadal. Vl 1354 Lansang-kunigahusen aluz oli pandud, i V'jent'jan kändihe sen znamasižeks administrativižeks keskuseks. Panihe Lansangan pälidnaks vl 1563, konz Settatirat-kunigaz vajehti pälidnan sijad Mjanmaran tungendan grazindan tagut. Vl 1707 Lansang lanksi, i lidn tegihe ripmatoman V'jent'janan kunigahusen pälidnaks, kudamb oli anastadud Siamal da kändihe sen vassalaks vl 1779.

Lidn oli polttud Siaman armijal vn 1827 Anuvong-kunigahan satusetoman vasthalibundan jäl'ghe, pandud mantazole, rösttud i okaidud. Lidnan sija kazvahtui mecal francijalaižiden tulendale 19. voz'sadan lopus. Francijan tobmuz oli pandud vl 1893, i vl 1899 V'jent'jan kändihe francižen Laos-protektoratan pälidnaks. Lidn i sen pühäpertid oma udessündutadud, sen ližaks francijalaižed sauvoiba äi kolonialižid pertid. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud Japonijan imperijan armijal, francine armii päzuti sidä vn 1945 24. päiväl sulakud. Vspäi 1949 V'jent'jan tegihe ripmatoman Laosan kunigahusen pälidnaks.

Geografijan andmused

Lidn sijadase läz Tailandan territorijad, Mekongan hural randal tobjimalaz, 174 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Eläjad

Vn 2015 Laosan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 820 940 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Avto- da raudtesild ühtenzoitab Tailandan Nongkhai-lidnanke Mekongan oiktal randal vspäi 1994. Avtobusad oma kundaližeks transportaks valdkundas, V'jent'janan i toižiden lidnoiden keskes.

Homaičendad

V'jent'jan Vikiaitas

	Azijan pälidnad
	Abu Dabi \| Amman \| Ankar \| Astan \| Ašhabad \| Bagdad \| Baku \| Bandar Seri Begavan \| Bankok \| Beirut \| Biškek \| Dakk \| Damask \| Dili \| Doh \| Džakart \| Dušanbe \| El' Kuveit \| Hanoi \| Islamabad \| Jerevan \| Jerusalim \| Kabul \| Katmandu \| Kuala Lumpur \| Male \| Manam \| Manil \| Maskat \| Naip'jido \| Nikosii \| Pekin \| Phen'jan \| Pnompen' \| Rijad \| Sanaa \| Seul \| Singapur \| Šri Džajavardenepura Kotte \| Taškent \| Tbilis \| Tehran \| Thimphu \| Tokio \| Ulanbatar \| Uz' Deli \| V'jent'jan

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.

@@ Rivi 15: / Rivi 15: @@
  | Aigvö = [[UTC]]+7
 }}
-'''V'jent'jan''' ({{lang-lo|ວຽງຈັນ / ວຽງຈັນທນ໌}} [ʋíəŋ tɕàn], {{lang-fr|Vientiane}}) om [[Laos]]an pälidn (vspäi 1563) da kaikiš suremb lidn. Se om pälidnan prefekturan administrativine keskuz mugažo.
+'''V'jent'jan''' ({{lang-lo|ວຽງຈັນ / ວຽງຈັນທນ໌}} [ʋíəŋ tɕàn], {{lang-fr|Vientiane}}) om [[Laos]]an pälidn da kaikiš suremb lidn, valdkundan ižandusen keskuz. Se om pälidnan prefekturan administrativine keskuz mugažo.
+== Istorii ==
-Eländpunktan aluz om pandud 9. voz'sadal.
+Eländpunktan aluz om pandud 9. voz'sadal. Vl 1354 Lansang-kunigahusen aluz oli pandud, i V'jent'jan kändihe sen znamasižeks administrativižeks keskuseks. Panihe Lansangan pälidnaks vl 1563, konz Settatirat-kunigaz vajehti pälidnan sijad Mjanmaran tungendan grazindan tagut. Vl 1707 Lansang lanksi, i lidn tegihe ripmatoman V'jent'janan kunigahusen pälidnaks, kudamb oli anastadud Siamal da kändihe sen vassalaks vl 1779.
+Lidn oli polttud Siaman armijal vn 1827 Anuvong-kunigahan satusetoman vasthalibundan jäl'ghe, pandud mantazole, rösttud i okaidud. Lidnan sija kazvahtui mecal francijalaižiden tulendale 19. voz'sadan lopus. Francijan tobmuz oli pandud vl 1893, i vl 1899 V'jent'jan kändihe francižen Laos-protektoratan pälidnaks. Lidn i sen pühäpertid oma udessündutadud, sen ližaks francijalaižed sauvoiba äi kolonialižid pertid. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud Japonijan imperijan armijal, francine armii päzuti sidä vn 1945 24. päiväl sulakud. Vspäi 1949 V'jent'jan tegihe ripmatoman Laosan kunigahusen pälidnaks.
 == Geografijan andmused ==
-Lidn sijadase [[Mekong]]an hural randal tobjimalaz, 174 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
+Lidn sijadase läz [[Tailand]]an territorijad, [[Mekong]]an hural randal tobjimalaz, 174 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
 == Eläjad ==
-Vn 2015 Laosan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 820 940 ristitud.
+Vn 2015 Laosan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 820 940 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
 Avto- da raudtesild ühtenzoitab Tailandan [[Nongkhai]]-lidnanke Mekongan oiktal randal vspäi 1994. Avtobusad oma kundaližeks transportaks valdkundas, V'jent'janan i toižiden lidnoiden keskes.