V'jent'jan: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 479 baiti ,  1 aasta eest
+
(+)
(+)
 
 
Lidn oli polttud Siaman armijal vn 1827 Anuvong-kunigahan satusetoman vasthalibundan jäl'ghe, pandud mantazole, rösttud i okaidud. Lidnan sija kazvahtui mecal francijalaižiden tulendale 19. voz'sadan lopus. Francijan tobmuz oli pandud vl 1893, i vl 1899 V'jent'jan kändihe francižen Laos-protektoratan pälidnaks. Lidn i sen pühäpertid oma udessündutadud, sen ližaks francijalaižed sauvoiba äi kolonialižid pertid. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud Japonijan imperijan armijal, francine armii päzuti sidä vn 1945 24. päiväl sulakud. Vspäi 1949 V'jent'jan tegihe ripmatoman Laosan kunigahusen pälidnaks.
 
V'jent'jan šingotase pälidnan funkcijoil i turizmal. Laosan rahvahaline universitet radab vspäi 1996.
 
== Geografijan andmused ==
Lidn sijadase läz [[Tailand]]an territorijad, [[Mekong]]an hural randal tobjimalaz, 174 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
 
Klimat om räk tropižen savannan kaks'sezonine. Kun keskmäine lämuz vajehtase +23..+29 C° röunoiš vodes läbi. Absolütine minimum om +4 C°. Paneb sadegid 1660 mm vodes, kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-uhokus (33 mm sezonas), vihmsezon om semendkus-redukus.
 
== Eläjad ==
Vn 2015 Laosan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 820 940 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
 
Avto- da raudtesild ühtenzoitab Tailandan [[Nongkhai]]-lidnanke Mekongan oiktal randal vspäi 1994. Avtobusad oma kundaližeks transportaks valdkundas, V'jent'janan i toižiden lidnoiden keskes. [[Kun'min]] — [[Singapur]]-kiruhraudte läbitab lidnad, se om sauvomas vspäi 2010 i linneb vaumiž vn 2021 lopus.
 
== Homaičendad ==
{{Azijan pälidnad}}
 
{{stub}}
[[Kategorii:V'jent'jan| ]]
[[Kategorii:Laosan lidnad]]
9341

muudatust

Navigacii