Njuton Isaak: Erod versijoiden keskes
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
ližaduz |
||
Rivi 8: | Rivi 8: | ||
Njuton om fundamentaližen «Naturaližen filosofijan matematižed augud»-tedotön avtor. Neciš tedotös hän andoi [[mail'man gravitacijan käskuz|mail'man gravitacijan käskusen]] i [[Njutonan käskused|mehanikan koume käskust]], kudambad linniba [[klassine mehanik|klassižen mehanikan]] aluseks. I. Njuton sädi [[matematine analiz|differencialižen da integraližen lugemižen]], [[muju]]n teorijan i toižid matematižid da fizižid teorijoid. |
Njuton om fundamentaližen «Naturaližen filosofijan matematižed augud»-tedotön avtor. Neciš tedotös hän andoi [[mail'man gravitacijan käskuz|mail'man gravitacijan käskusen]] i [[Njutonan käskused|mehanikan koume käskust]], kudambad linniba [[klassine mehanik|klassižen mehanikan]] aluseks. I. Njuton sädi [[matematine analiz|differencialižen da integraližen lugemižen]], [[muju]]n teorijan i toižid matematižid da fizižid teorijoid. |
||
== Biografii == |
|||
⚫ | |||
Isaak Njuton oli sündnu henon manpidajan kanzha. Hänen tat koli edel aigad, i nimitihe poigad tatan oiktastuseks. Priha oli otnus tedoho i sädi mehanizmoid lapsessai. Vspäi 1661 Njutonan elo oli sidodud [[Kembridžan universitet]]ha enamba mi 30 vot. |
|||
⚫ | |||
Nened fizikantedomehed andoiba tedoalust Njutonan sädamižele enamba kaiked: [[Galilei]], [[Dekart]], [[Kepler]]. Njuton jätksi heiden töid, ühtenzoiti niid universaližeks sistemaks [[mail'm]]as. |
|||
== Homaičendad == |
== Homaičendad == |
Vajehtuz 7. Semendku 2021, kell 11:21
Njuton Isaak | |
angl.: Isaac Newton[1] | |
Isaak Njuton vl 1689, Godfri Kneller-seran voimujukuva | |
radmižen toižend: | |
---|---|
sündundan dat: | |
sündundan sijaduz: |
Woolsthorpe Manor[d], Lincolnshire[d], Inglismaa kuningriik[d][6] |
valdkund: |
Inglismaa kuningriik[d][7][1] |
kolendan dat: | |
kolendan sijaduz: | |
tat: | |
mam: | |
avtograf: | |
Njuton Isaak VikiAitas | |
Om sädusid VikiPurtkiš |
Ser Isaak Njuton (angl.: Isaac Newton [ˌaɪzək ˈnjuːtən]; sünd. 4. viluku 1643 grigorianižen kalendarin mödhe, Vulsthorp läz Kolstervortad, Anglii — kol. 31. keväz'ku 1726, Kensington, Sur' Britanii) oli sur' anglijalaine fizikantedomez', matematikantedomez' da astronom, üks' klassižen fizikan sädajišpäi.
Njuton om fundamentaližen «Naturaližen filosofijan matematižed augud»-tedotön avtor. Neciš tedotös hän andoi mail'man gravitacijan käskusen i mehanikan koume käskust, kudambad linniba klassižen mehanikan aluseks. I. Njuton sädi differencialižen da integraližen lugemižen, mujun teorijan i toižid matematižid da fizižid teorijoid.
Biografii
Isaak Njuton oli sündnu henon manpidajan kanzha. Hänen tat koli edel aigad, i nimitihe poigad tatan oiktastuseks. Priha oli otnus tedoho i sädi mehanizmoid lapsessai. Vspäi 1661 Njutonan elo oli sidodud Kembridžan universitetha enamba mi 30 vot.
Tedomez' oli Londonan kunigazližen sebran ühtnijan (vspäi 1672 reflektoran ozutandan jäl'ghe) da prezidentan (vspäi 1703 surmhasai).
Nened fizikantedomehed andoiba tedoalust Njutonan sädamižele enamba kaiked: Galilei, Dekart, Kepler. Njuton jätksi heiden töid, ühtenzoiti niid universaližeks sistemaks mail'mas.
Homaičendad
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 https://www.biography.com/people/isaac-newton-9422656
- ↑ Berry A. A Short History of Astronomy — London: John Murray, 1898.
- ↑ 4,0 4,1 The Fine Art Archive — 2003.
- ↑ 5,0 5,1 Library of Congress Authorities — Library of Congress.
- ↑ http://www.nationaltrustcollections.org.uk/place/woolsthorpe-manor
- ↑ http://www.humanistictexts.org/newton.htm
- ↑ http://db.stevealbum.com/php/chap_auc.php?site=2&lang=1&sale=4&chapter=17&page=3
- ↑ http://www.bbc.co.uk/timelines/zwwgcdm
- ↑ http://westminster-abbey.org/our-history/people/sir-isaac-newton
- ↑ Ньютон Исаак // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1974. — Т. 18 : Никко — Отолиты. — С. 164–166.
- ↑ https://www.geni.com/people/Isaac-Newton-Sr/6000000001299332333
- ↑ 13,0 13,1 Kindred Britain
Njuton Isaak Vikiaitas |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |