Simfonii: Erod versijoiden keskes
+ |
ližaduz |
||
| Rivi 5: | Rivi 5: | ||
Tärtuz oli tetab Amuižen Riman aigan völ. Kut erine muziksäduz simfonii šingotihe [[oper]]an ezivändospäi 17. voz'sadal. Simfonii sai populärižust sen kebnan sädandan tagut 18. voz'sadan ezmäižes poles, oz., Saksanman muzikkund tarbhaiči kandidatoišpäi ičetehtud simfonijad vai pol'tošt talerad. |
Tärtuz oli tetab Amuižen Riman aigan völ. Kut erine muziksäduz simfonii šingotihe [[oper]]an ezivändospäi 17. voz'sadal. Simfonii sai populärižust sen kebnan sädandan tagut 18. voz'sadan ezmäižes poles, oz., Saksanman muzikkund tarbhaiči kandidatoišpäi ičetehtud simfonijad vai pol'tošt talerad. |
||
Klassine simfonii kogoneb nelläs palaspäi. Nügüd'aigaižed simfonijad voidas kogota paloiden penembad i enambad lugud. Simfonine muzik om instrumentaližen muzikan kaikiš znamasižemb sarak, mülütab formiden i žanroiden avaron spektran. |
Klassine simfonii kogoneb nelläs palaspäi, ned oma kirjutadud sonatoikš ciklan formas. Hor i soližed äned ühtnedas simfonijha erasti. Nügüd'aigaižed simfonijad voidas kogota paloiden penembad i enambad lugud. Simfonine muzik om instrumentaližen muzikan kaikiš znamasižemb sarak, mülütab formiden i žanroiden avaron spektran. |
||
Simfonii-žanran toižendad oma simfonii-koncert (üks' solirui soit), koncertine simfonii (kahtespäi üheshasai soitod soliruidas), simfonii horan täht, miččen-se soiton täht (organ, fortepiano). Gibridižed muzikžanrad oma simfonii-süjit, simfonii-fantazii, simfonii-poem, simfonii-kantat. |
|||
== Homaičendad == |
== Homaičendad == |
||
Vajehtuz 13. Semendku 2021, kell 16:46
Simfonii (grek.: συμφωνία simfonia «kajahtai ühtes», «kaposuz») om pit'k koverikaz muziksäduz orkestran täht. Se orkestr om simfonine tobjimalaz, toižin sanoin erazvuiččidenke soitoidenke.
Tärtuz oli tetab Amuižen Riman aigan völ. Kut erine muziksäduz simfonii šingotihe operan ezivändospäi 17. voz'sadal. Simfonii sai populärižust sen kebnan sädandan tagut 18. voz'sadan ezmäižes poles, oz., Saksanman muzikkund tarbhaiči kandidatoišpäi ičetehtud simfonijad vai pol'tošt talerad.
Klassine simfonii kogoneb nelläs palaspäi, ned oma kirjutadud sonatoikš ciklan formas. Hor i soližed äned ühtnedas simfonijha erasti. Nügüd'aigaižed simfonijad voidas kogota paloiden penembad i enambad lugud. Simfonine muzik om instrumentaližen muzikan kaikiš znamasižemb sarak, mülütab formiden i žanroiden avaron spektran.
Simfonii-žanran toižendad oma simfonii-koncert (üks' solirui soit), koncertine simfonii (kahtespäi üheshasai soitod soliruidas), simfonii horan täht, miččen-se soiton täht (organ, fortepiano). Gibridižed muzikžanrad oma simfonii-süjit, simfonii-fantazii, simfonii-poem, simfonii-kantat.
Homaičendad
 |
Simfonii Vikiaitas |
|
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |