Čuvašan kel': Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Motoranger (pagin | tehtud radod)
p formitez
 
Rivi 3: Rivi 3:
Pagižijoiden lugu om 1,04 mln vn 2010 [[Venäma]]n rahvahanlugemižen mödhe. Kaks'kel'žuz om levitadud, seičeme čuvašalašt kahesaspäi mahtoiba pagišta [[venäkel'|venäks]] vn 1989 rahvahanlugemižen mödhe. Vl 2010 Čuvašijan školoiden kaks' koumandest openzihe čuvašan kelel.
Pagižijoiden lugu om 1,04 mln vn 2010 [[Venäma]]n rahvahanlugemižen mödhe. Kaks'kel'žuz om levitadud, seičeme čuvašalašt kahesaspäi mahtoiba pagišta [[venäkel'|venäks]] vn 1989 rahvahanlugemižen mödhe. Vl 2010 Čuvašijan školoiden kaks' koumandest openzihe čuvašan kelel.


Reguliruindorganizacii om Čuvašijan gumanitarižtedoiden valdkundaline institut<ref>[http://chgign.ru/ Čuvašijan gumanitarižtedoiden valdkundaližen institutan sait (''chgign.ru'').] {{ref-ru}}</ref> ([[Čeboksarad]], čuv. ''Чăваш патшалăх гуманитарии ăслăлăхсен институчĕ (ЧПГĂИ)'').

== Istorii ==
Kel' om olmas 16. voz'sadaspäi, libub [[bulgaran kel'|amuižbulgaran kelespäi]], se zavodihe läz meiden eran augud. Čuvašan kelel om äi ühthižid pirdoid toižidenke [[türkižed keled|türkižidenke]] kelidenke, no om äi erinendoid-ki.
Kel' om olmas 16. voz'sadaspäi, libub [[bulgaran kel'|amuižbulgaran kelespäi]], se zavodihe läz meiden eran augud. Čuvašan kelel om äi ühthižid pirdoid toižidenke [[türkižed keled|türkižidenke]] kelidenke, no om äi erinendoid-ki.


Kaks' lähišt paginad kebnenzoiti kirjkelen sädandad. Nügüdläine kirjkel' om olmas 19. voz'sadaspäi. Se om [[kirilline kirjamišt|kirilližen]] kirjamišton pohjal, 37 kirjant. Läz kaikiden sanaklassoiden vaihed kändeltas, kahesa kändod.
Kaks' lähišt paginad kebnenzoiti kirjkelen sädandad. Nügüdläine kirjkel' om olmas 19. voz'sadaspäi. Se om [[kirilline kirjamišt|kirilližen]] kirjamišton pohjal, 37 kirjant. Läz kaikiden sanaklassoiden vaihed kändeltas, kahesa kändod.

Reguliruindorganizacii om Čuvašijan gumanitarižtedoiden valdkundaline institut<ref>[http://chgign.ru/ Čuvašijan gumanitarižtedoiden valdkundaližen institutan sait (''chgign.ru'').] {{ref-ru}}</ref> ([[Čeboksarad]], čuv. ''Чăваш патшалăх гуманитарии ăслăлăхсен институчĕ (ЧПГĂИ)'').


== Lugusanad ==
== Lugusanad ==

Jäl'gmäine vajehtuz 25. Eloku 2021, kell 10:56

Čuvašan kel' (ičeze nimitused: чăваш чĕлхи, чӑвашла) om altaižen kel'kundan kel', mülütadas ezimeletaden. Se om čuvašalaižiden (1,44 mln Venämas) kodikel'. Oficialine status om vaiše Čuvašijas.

Pagižijoiden lugu om 1,04 mln vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe. Kaks'kel'žuz om levitadud, seičeme čuvašalašt kahesaspäi mahtoiba pagišta venäks vn 1989 rahvahanlugemižen mödhe. Vl 2010 Čuvašijan školoiden kaks' koumandest openzihe čuvašan kelel.

Reguliruindorganizacii om Čuvašijan gumanitarižtedoiden valdkundaline institut[1] (Čeboksarad, čuv. Чăваш патшалăх гуманитарии ăслăлăхсен институчĕ (ЧПГĂИ)).

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Kel' om olmas 16. voz'sadaspäi, libub amuižbulgaran kelespäi, se zavodihe läz meiden eran augud. Čuvašan kelel om äi ühthižid pirdoid toižidenke türkižidenke kelidenke, no om äi erinendoid-ki.

Kaks' lähišt paginad kebnenzoiti kirjkelen sädandad. Nügüdläine kirjkel' om olmas 19. voz'sadaspäi. Se om kirilližen kirjamišton pohjal, 37 kirjant. Läz kaikiden sanaklassoiden vaihed kändeltas, kahesa kändod.

Lugusanad[vajehta | vajehtada tekst]

  • пӗрре — üks'
  • иккӗ — kaks'
  • виҫҫӗ — koume
  • тӑваттӑ — nell'
  • пиллӗк — viž
  • улттӑ — kuz'
  • ҫиччӗ — seičeme
  • саккӑр — kahesa
  • тӑххӑр — ühesa
  • вуннӑ — kümne
  • ҫирӗм — kaks'kümne
  • вӑтӑр — koumekümne
  • хӗрӗх — nell'kümne
  • аллӑ — vižkümne
  • утмӑл — kuz'kümne
  • ҫӗр — sada
  • пин — tuha

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Čuvašijan gumanitarižtedoiden valdkundaližen institutan sait (chgign.ru). (ven.)


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.