Kingisepp: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Motoranger (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+ galerei
Rivi 10: Rivi 10:
| Pind = 29
| Pind = 29
| Fail = Фотографии Кингисеппа 0002.jpg
| Fail = Фотографии Кингисеппа 0002.jpg
| Pämez' = [[Sergejev Aleksandr|Aleksandr Sergejev]] (2014—)
| Pämez' = [[Sergejev Aleksandr|Aleksandr Sergejev]]<br />(2014—)
| Telefonkod = +7-81375-xx-xxx
| Telefonkod = +7-81375-xx-xxx
| Avtokod = 47
| Avtokod = 47
Rivi 41: Rivi 41:


Om specialižen keskopendusen aluzkundoid lidnas: tehnologijoiden da servisan kolledž i politehnine tehnikum.
Om specialižen keskopendusen aluzkundoid lidnas: tehnologijoiden da servisan kolledž i politehnine tehnikum.

== Galerei ==
<gallery mode="packed" heights="125px">
Кингисепп. Бывшая ратуша 08.jpg|Lidnan ohjastusen enzne sauvuz
Екатерининский собор.JPG|Pühän Katerinan päjumalanpert' vl 2013
Строительство цеха.jpg|Nozolan ammiakan cehan sauvomine Fosforit-tegimištgruppan tegimel vl 2017
Коммерческое училище 7264.jpg|Lidnan kodirandantedištandmuzei (2012), kommertine škol ende
Kingisepp.JPG|Päraudtestancijan sauvuz vl 2007
</gallery>


== Homaičendad ==
== Homaičendad ==

Vajehtuz 5. Kül’mku 2021, kell 09:41

Kingisepp
Кингисепп
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2018) 46,747 ristitud
Pind 29 km²
Kingisepp Кингисепп
Pämez' Aleksandr Sergejev
(2014—)
Telefonkod +7−81 375-xx-xxx
Avtokod 47
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Kingisepp (ven.: Кингисепп, suom.: Jaama, ižor.: Kingiseppä) om Venäman lidn Leningradan agjan suvipäivlaskmas, Kingiseppan rajonan administrativine keskuz (mülüb rajonha vspäi 2006). Se om rajonan kaikiš suremb lidn.

Istorii

Uz'lidnan Ivan Födorovič-bajar' pani eländpunktan alust kuti Jam-lidnuz (ven.: крепость Ям). Lidnusen jändused oma kaičenus tähäsai. Vl 1703 eländpunkt oli nimitadud Jamburg:aks. Vl 1784 Jamburg-külä sai lidnan statusad.

Vn 1922 17. päiväl semendkud udesnimitihe lidnad nügüdläižikš estilaižen Viktor Kingisepp-revolücioneran muštho (vll 1952−1988 Estinman Kuressaare-lidn nimitihe muga-žo). Vs 1927 elokun 1. päiväspäi lidn om ühtennimižen rajonan administrativižeks keskuseks. Vozil 1935−1940 da 1976−2006 Kingisepp oli alištunu agjan tobmudele oikti.

Geografijan andmused

Lidn sijadase suvipäivlaskmha Piterišpäi, Kingiseppan rajonan keskuses. Matkad Piterihesai om 130 km pohjoižpäivnouzmha. Kingisepp seižub Lug-jogen oiktal randal tobjimalaz, 25 m valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel.

Porhovo-külä (6 rist. vl 2016) mülüb lidnankundha Kingiseppan ližaks. Lidnankundan pind — 44,02 km², se om olmas nügüdläižiš röunoiš vspäi 2006.

Kingisepp-lidnankund Kingiseppan rajonanke jagasoiš 22 valičemižümbrikho, vodele 2019 linneb niid 25.

Tobmuz

Käskusenandai tobmuz om Ezitajiden Nevondkund (ven.: Совет депутатов) 22 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Järgenduseližed valičendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl. Aleksandr Sergejev radab sen ezimehen da lidnkundan pämehen vs 2014 sügüz'kun 24. päiväspäi, hän-žo radab Kingiseppan rajonan pämehen.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 48 488 ristitud.

Ortodoksižen hristanuskondan ph. Jekaterinan Aleksandrijalaižen päjumalanpert' da kaks' jumalanpertid om lidnas. Mugažo lüteranižen hristanuskondan pühäpert' om Kingiseppas.

Ižanduz

Ižandusen päsarakod oma mineraližheretusiden pästand, üks'kerdaižiden formiden tehmine monolitižen sauvondan täht, mouckiven tegim. «PiterTallidn»-raudtejono läbitab lidnad.

Om specialižen keskopendusen aluzkundoid lidnas: tehnologijoiden da servisan kolledž i politehnine tehnikum.

Galerei

Homaičendad


Irdkosketused



Leningradan agjan lidnad
Boksitogorsk | Gatčin | Ivangorod | Kamennogorsk | Kingisepp | Kiriši | Kirovsk | Koltuši | Kommunar | Kos'kenaluine | Kudrovo | Lug | Lüban' | Murino | Nikol'skoje | Otradnoje | Pikalövo | Primorsk | Priozersk | Pöud | Sertolovo | Slanci | Sosnovii Bor | Svetogorsk | Säs'stroi | Šlissel'burg | Tihvin | Tosno | Uz' Ladog | Viipur | Visock | Volhov | Volosovo | Vsevoložsk