Grekanman Makedonii: Erod versijoiden keskes

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt

Pandud

Jäl'gmäine vajehtuz 24. Kül’mku 2021, kell 09:50

Grekanman Makedonii (grek.: Μακεδονία Makedonia) om istoriž-geografine agj Grekanman lodehes-pohjoižes. Otab Grekanman territorijan läz nelländest.

Koume agjad-periferijad mülüdas regionha: Päivlaskmaine Makedonii, Keskuzmakedonii, Päivnouzmaine Makedonii da Frakii. Pälidn om Salonikid.

Regionan ristitišt om 2 402 532 eläjad (2011), sidä kesken pen' slavine vähembuz eläb (makedonijalaižed, 10..30 tuh.). Territorii pördui Grekanmaha vl 1913 i otab 34 177,5 km², se om eziauguižen istorižen Makedonii-agjan läz pol't. Röunatab valdkundoidenke: Albanii, Bolgarii i Pohjoižmakedonii. Egeine meri om suviröunaks.

Istorižen agjan pirdad oma londusen arvoimižiden i landšaftan erazvuiččend (korktad mäged čereduišoiš tazangištoidenke), kazmusišton i živatišton erikoiden äjüz', pühäsijiden, arheologijan i amuižen mirun muštnikoiden sur' lugumär.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Grekanman Makedonii Vikiaitas

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.

@@ Rivi 4: / Rivi 4: @@
 Koume agjad-periferijad mülüdas regionha: [[Päivlaskmaine Makedonii]], [[Keskuzmakedonii]], [[Päivnouzmaine Makedonii da Frakii]]. Pälidn om [[Salonikid]].
-Regionan ristitišt om 2 402 532 eläjad (2011). Territorii pördui Grekanmaha vl 1913 i otab 34 177,5 km², se om eziauguižen istorižen Makedonii-agjan läz pol't. Röunatab valdkundoidenke: [[Albanii]], [[Bolgarii]] i [[Pohjoižmakedonii]].
+Regionan ristitišt om 2 402 532 eläjad (2011), sidä kesken pen' slavine vähembuz eläb ([[makedonijalaižed]], 10..30 tuh.). Territorii pördui Grekanmaha vl 1913 i otab 34 177,5 km², se om eziauguižen istorižen Makedonii-agjan läz pol't. Röunatab valdkundoidenke: [[Albanii]], [[Bolgarii]] i [[Pohjoižmakedonii]]. [[Egeine meri]] om suviröunaks.
+Istorižen agjan pirdad oma londusen arvoimižiden i landšaftan erazvuiččend (korktad mäged čereduišoiš tazangištoidenke), kazmusišton i živatišton erikoiden äjüz', pühäsijiden, arheologijan i amuižen mirun muštnikoiden sur' lugumär.
 == Homaičendad ==