Stol'berg Kaarlo Juho: Erod versijoiden keskes
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
+ |
||
Rivi 4: | Rivi 4: | ||
}} |
}} |
||
'''Kaarlo Juho Stol'berg''' ({{lang-fi|Kaarlo Juho Ståhlberg}}, {{lang-sv|Carl Johan Ståhlberg}}; sünd. 28. viluku 1865, [[Suomussalmi]], [[Suomenman Sur' ruhtinazkund]], [[Venäman imperii]] — kol. 22. sügüz'ku 1952, [[Hel'sinki]], [[Suomenma]]) oli [[Suomenma|Suomenman Tazovaldkundan]] ezmäine prezident (1919, 26. heinku — 1925, 2. keväz'ku), [[ročilaižed|ročin]] augotižlibundanke. |
'''Kaarlo Juho Stol'berg''' ({{lang-fi|Kaarlo Juho Ståhlberg}}, {{lang-sv|Carl Johan Ståhlberg}}; sünd. 28. viluku 1865, [[Suomussalmi]], [[Suomenman Sur' ruhtinazkund]], [[Venäman imperii]] — kol. 22. sügüz'ku 1952, [[Hel'sinki]], [[Suomenma]]) oli [[Suomenma|Suomenman Tazovaldkundan]] ezmäine prezident (1919, 26. heinku — 1925, 2. keväz'ku), [[ročilaižed|ročin]] augotižlibundanke. |
||
== Biografii == |
|||
Tuleban aigan politikanmez' oli sündnu pastoran kanzha. Zavodi opendust [[Laht (lidn)|Laht]]-lidnan keskškolas, no pereh sirdi [[Oulu]]hu tatan surman jäl'ghe jügedan rahaolendan tagut. Vl 1889 Kaarlo Juho sai oiktusen bakalavran arvod opendusen jäl'ghe Aleksandr-imperatoran universitetas (Hel'sinki), siš-žo vaumiči doktoranturad vl 1893 i kändihe docentaks jäl'ghižel vodel. [[Molembiden oiktusiden tedodoktor]]. Vll 1908−1918 oli universitetan administrativižen oiktusen professoran Hel'sinkiš. |
|||
Vll 1898−1903 mez' radoi senatan sekretarin, vll 1914−1915 — parlamentan ezimehen. Vl 1917 oli Konstitucižen Nevondkundan ezimehen, sen aluzkundan pämet oli valdkundaližen sisteman sädand sanuden ripmatomut Suomenman täht. Prezidentan strokun jäl'ghe Stol'berg oli otnus politikha elon lophusai, ühtni prezidentan valičendoihe kandidataks kaks' kerdad. |
|||
Mez' oli naižiš vspäi 1893, oti Irena Väl'bergad akaks, sündutihe kuz' last naimiželos. Vl 1917 ak koli, i Stol'berg oli naižiš kahten kerdan vspäi 1920. |
|||
== Homaičendad == |
== Homaičendad == |
Vajehtuz 20. Viluku 2022, kell 15:54
Stol'berg Kaarlo Juho | |
suom.: Kaarlo Juho Ståhlberg | |
Kaarlo Juho Stol'berg vl 1919 | |
nimi sündundan jäl'ghe: |
roč.: Carl Johan Ståhlberg |
---|---|
radmižen toižend: | |
sündundan dat: | |
sündundan sijaduz: |
Suomussalmi vald[d], Kainuu[d], Oulu lään[d], Soome Suurvürstiriik[d], Venemaa keisririik[d] |
valdkund: | |
kolendan dat: | |
kolendan sijaduz: |
Hel'sinki, Southern Finland Regional State Administrative Agency[d], Suomenma[7] |
Stol'berg Kaarlo Juho VikiAitas |
Kaarlo Juho Stol'berg (suom.: Kaarlo Juho Ståhlberg, roč.: Carl Johan Ståhlberg; sünd. 28. viluku 1865, Suomussalmi, Suomenman Sur' ruhtinazkund, Venäman imperii — kol. 22. sügüz'ku 1952, Hel'sinki, Suomenma) oli Suomenman Tazovaldkundan ezmäine prezident (1919, 26. heinku — 1925, 2. keväz'ku), ročin augotižlibundanke.
Biografii
Tuleban aigan politikanmez' oli sündnu pastoran kanzha. Zavodi opendust Laht-lidnan keskškolas, no pereh sirdi Ouluhu tatan surman jäl'ghe jügedan rahaolendan tagut. Vl 1889 Kaarlo Juho sai oiktusen bakalavran arvod opendusen jäl'ghe Aleksandr-imperatoran universitetas (Hel'sinki), siš-žo vaumiči doktoranturad vl 1893 i kändihe docentaks jäl'ghižel vodel. Molembiden oiktusiden tedodoktor. Vll 1908−1918 oli universitetan administrativižen oiktusen professoran Hel'sinkiš.
Vll 1898−1903 mez' radoi senatan sekretarin, vll 1914−1915 — parlamentan ezimehen. Vl 1917 oli Konstitucižen Nevondkundan ezimehen, sen aluzkundan pämet oli valdkundaližen sisteman sädand sanuden ripmatomut Suomenman täht. Prezidentan strokun jäl'ghe Stol'berg oli otnus politikha elon lophusai, ühtni prezidentan valičendoihe kandidataks kaks' kerdad.
Mez' oli naižiš vspäi 1893, oti Irena Väl'bergad akaks, sündutihe kuz' last naimiželos. Vl 1917 ak koli, i Stol'berg oli naižiš kahten kerdan vspäi 1920.
Homaičendad
- ↑ 2,0 2,1 Encyclopædia Britannica
- ↑ 3,0 3,1 Brockhaus Enzyklopädie
- ↑ 4,0 4,1 GeneaStar
- ↑ Kaarlo Juho Ståhlberg — SLS.
- ↑ LIBRIS — 2012.
- ↑ Deutsche Nationalbibliothek Record #128938560 // Integrated Authority File — 2012—2016.
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |