Mirnii (Saha Tazovaldkund): Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+ galerei
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+hom
Rivi 29: Rivi 29:


== Eläjad ==
== Eläjad ==
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 37 188 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli 39..40 tuhad eläjid vll 1992 i 2002−2005 (40 tuh. rist. vl 2003). [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] ph. Stroican jumalanpert', ph. Ezikuctud Ondrii-apostolan mez'jumalankodi i kaks' časounäd oma olmas lidnas.
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 37 188 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli 39..40 tuhad eläjid vll 1992 i 2002−2005 (40 tuh. rist. vl 2003). [[Ortodoksine hristanuskond|Ortodoksižen hristanuskondan]] ph. Stroican jumalanpert'<ref>[http://sobory.ru/geo/locat/352 Mirnijan pühäpertid ''sobory.ru''-saital.] {{ref-ru}}</ref>, ph. Ezikuctud Ondrii-apostolan mez'jumalankodi i kaks' časounäd oma olmas lidnas.


Mirnijan regionaline tehnine kolledž da üläopendusen viž filialad (Jakutsk, Tomsk, Novosibirsk) oma professionaližikš aluzkundoikš.
Mirnijan regionaline tehnine kolledž da üläopendusen viž filialad (Jakutsk, Tomsk, Novosibirsk) oma professionaližikš aluzkundoikš.

Vajehtuz 24. Viluku 2022, kell 19:05

Mirnii
Мирный (ven.)
Мииринэй (jakut.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 35,376 ristitud
Pind 15 km²
Mirnii Мирный (ven.) Мииринэй (jakut.)
Pämez' Klim Antonov
(keväz'ku 2017—)
Telefonkod +7−41 136-xx-xxx
Avtokod 14
Aigvö UTC+9 (MSK+6)


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Mirnii (ven.: Мирный, jakut.: Мииринэй / Мирнэй) om Venäman lidn da lidnankund Saha Tazovaldkundan päivlaskmas. Se om tazovaldkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Mirnijan rajonan administrativine keskuz.

Istorii

Vl 1955 avaitihe «Mir»-kimberlitturut, sen samine vedihe vll 1957−2001 kar'jermahtusel. Panihe eländpunktan alust vl 1955 samha diamantoid, nimitihe löudmižsijan mödhe. Vl 1959 Mirnii sai lidnan statusad.

Lidn om Jakutijan koumen rajonan diamantoiden samižen keskuz, «Venäman diamantoiden pälidn». «ALROSA»-kompanijan päfater, sen energetikan tütärkompanijad, kaks' kaivust («Mir», «Internacional'nai») da küllästamižfabrik sijadasoiš täs. Toižed edheotandad oma leibtegim da maidtegim. Kivivoinümbriradai tegim om sauvomas.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Ireläh-jogen oiktal randal (jakut.: Иирэлээх, Vilüi-jogen bassein), 350 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, vezivaradim om ülezjogen. Matkad Jakutskhasai om 815 km päivnouzmha orhal vai 1270 km «Vilüi»-avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Nürb 237 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 387 km avtotedme i Lensk 209 km suvhe orhal vai 234 km avtol.

Mirnii om lidnankundan üks'jäine eländpunkt. Lidnankundan pind — 7 177,97 km².

Eläjad

Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 37 188 ristitud, rajonan pol'. Kaikiš suremb ristitišt oli 39..40 tuhad eläjid vll 1992 i 2002−2005 (40 tuh. rist. vl 2003). Ortodoksižen hristanuskondan ph. Stroican jumalanpert'[1], ph. Ezikuctud Ondrii-apostolan mez'jumalankodi i kaks' časounäd oma olmas lidnas.

Mirnijan regionaline tehnine kolledž da üläopendusen viž filialad (Jakutsk, Tomsk, Novosibirsk) oma professionaližikš aluzkundoikš.

Galerei

Homaičendad

  1. Mirnijan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused



Saha Tazovaldkundan lidnad
Aldan | Jakutsk | Lensk | Mirnii | Nerüngri | Nürb | Olökminsk | Pokrovsk | Srednekolimsk | Tommot | Udačnii | Verhojansk | Vilüisk