Uz' Läl': Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+hom
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+kuva
 
Rivi 9: Rivi 9:
| Voz' = 2021
| Voz' = 2021
| Pind = 20
| Pind = 20
| Fail = Новая Ляля - panoramio.jpg
| Fail =
| Pämez' = Sergei Bondarenko<br />(reduku 2008—)
| Pämez' = Sergei Bondarenko<br />(reduku 2008—)
| Telefonkod = +7-34388-xx-xxx
| Telefonkod = +7-34388-xx-xxx

Jäl'gmäine vajehtuz 14. Semendku 2022, kell 10:32

Uz' Läl'
Новая Ляля
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 11,596 ristitud
Pind 20 km²
Uz' Läl' Новая Ляля
Pämez' Sergei Bondarenko
(reduku 2008—)
Telefonkod +7−34 388-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Uz' Läl' (ven.: Но́вая Ля́ля) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan päivlaskmas. Se om Uden Lälin lidnümbrikon (edel 2006. vot — rajonan) administrativine keskuz, mülüb sihe.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1903 kuti Uz' Läl' -žilo (Vanh Läl'-žilo-ki om olmas), nimitihe jogen mödhe. Vspäi 1928 oli rajonan keskuseks. Žilo sai lidnan statusad vl 1938. Toižen mail'man sodan aigan patrontegim radoi lidnas.

Uz' Läl' šingotase Uden Lälin cellülozbumagaižel kombinatal[1], mugažo mecižandusen edheotand i leibänkombinat ratas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Läl'-jogen muugotil randoil (ven.: Ляля 258 km pitte, Sos'v-jogen oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 100 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Läl'-raudtestancii om «AlatagilSerov»-keskustal, sijadase lidnan keskuses. Viž avtotesildad om saudud Läl'-joges päliči. Matkad Jekaterinburghasai om 246 km suvhe orhal, 290 km avtotedme vai raudtedme. Lähembaine lidn om Verhoturje 25 km suvipäivnouzmha orhal vai raudtel, 41 km avtol.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 12 734 ristitud, lidnümbrikon viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 16..18 tuhad eläjad vll 1959−1979 (18 000 rist. vl 1967).

Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 93,8%, totarlaižed — 2,3%, saksalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,9%.

Ortodoksižen hristanuskondan kaks' jumalanpertid[2] oma olmas Udes Läliš: Sündun Eläbzdusen (puine, om saudud vll 2001−2006) i Venäman uziden moknikoiden da hengenavaidamižen kundlijoiden (om letud türman territorijal vll 2015−2016). Islaman pühäpert' om avaitud lidnas.

Serovan politehnižen tehnikuman filial om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Uden Lälin cellülozbumagaižen kombinatan sait (ncbz.ru). (ven.)
  2. Uden Lälin pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur