Selen: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Tamara Ustinova (pagin | tehtud radod)
Ei ole vajehtusen ühthevedoid
Iketsi (pagin | tehtud radod)
p Fail
Rivi 1: Rivi 1:
[[File:Selenium native.jpg|thumb|right|Ičesündui selen]]
[[Fail:Selenium native.jpg|pisi|Ičesündui selen]]


'''Selen''' (''Se'') om 34nz' himine element [[Himižiden elementoiden periodine tablut|himižiden elementoiden periodižes tabludes]]. Sen sijaduz om kudenden gruppan päalagruppas, tabluden nelländes periodas. Selen om levitadud londuses, i sidä voib löuta puhthas olendas. Puhtaz selen om hudr hoštai must substancii.
'''Selen''' (''Se'') om 34nz' himine element [[Himižiden elementoiden periodine tablut|himižiden elementoiden periodižes tabludes]]. Sen sijaduz om kudenden gruppan päalagruppas, tabluden nelländes periodas. Selen om levitadud londuses, i sidä voib löuta puhthas olendas. Puhtaz selen om hudr hoštai must substancii.

Vajehtuz 11. Sügüz’ku 2012, kell 00:29

Ičesündui selen

Selen (Se) om 34nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudenden gruppan päalagruppas, tabluden nelländes periodas. Selen om levitadud londuses, i sidä voib löuta puhthas olendas. Puhtaz selen om hudr hoštai must substancii.

Selen i sen ühtnendad oma pol'veimed, i sikš niiden znamoičend elektronikan täht om luja.

Selenan avaižiba vl. 1817 ročilaižed himikad J. Bercelius da J. G. Gan.

Atommass - 78,96. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) - 4,79 g/sm³. Suladandlämuz - 490 K. Kehundlämuz - 958,1 K.

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.