Plazm: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
Ei ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
Ei ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 10: Rivi 10:




{{oteg|Heittes avaruz' elektrodoiden ümbri, kus löutase eraz-se elektronoiden lugumär, ionad da elektronad oma ioniziruidud gazas ani kohtaižiš lugumäriš, sen tagut sisteman ühthine elektrovägi om lujas vähä. Mö kävutam «plazm»-tärtuz, miše kuvitelda sidä neitrališt aloveht, mitte om ioniš da elektronoišpäi.}}
Heittes avaruz' elektrodoiden ümbri, kus löutase eraz-se elektronoiden lugumär, ionad da elektronad oma ioniziruidud gazas ani kohtaižiš lugumäriš, sen tagut sisteman ühthine elektrovägi om lujas vähä. Mö kävutam «plazm»-tärtuz, miše kuvitelda sidä neitrališt aloveht, mitte om ioniš da elektronoišpäi.





Vajehtuz 27. Tal’vku 2012, kell 00:50

Plazmlamp. Ozutab erasid kaikid koverikahambiš il'mehišpäi, filamentacijad-ki. Plazman lämoi tehnus elektronoiden sirdändan tagut üläenergižes olendaspäi olendaha madalanke energijanke rekombinacijan ionidenke jäl'ghe. Nece process vedäb sädegoitushe, kudamb spektr sättub noustatadud gazale.

Plazm om paloin vai täuzin ioniziruidud gaz, miččes pozitivižiden i negativižiden elektrovägiden kinktuded oma ani ühthejiččed.[1]

Plazm (grek. πλάσμα «sädud käzil», «čomitanus») om paloin vai täuzin ioniziruidud gaz, kudamb om neitraližiš atomišpäi (vai molekuloišpäi) i vägitadud henegišpäi (ionišpäi i elektronoišpäi). Plazman kaikid tärktamb eričuz om sen kvazineitraližuz. Nece znamoičeb, miše pozitivižiden i negativižiden vägitadud henegiden mülündkinktuded tuleba ani kohtaižushe.

Erašti plazmad nimitase nelländeks (kovan, nozolan da gazanvuiččen jal'ghe) aggregatižeks substancijan olendaks.

Nellänz' substancijan olend oli avaitud Uiljamal Kruksal vl. 1879 i oli nimitadud «plazmaks» Irvingal Lengmüral vl. 1928, voib olda, «veren plazman» kartte. Lengmür oli kirjutanu:


Heittes avaruz' elektrodoiden ümbri, kus löutase eraz-se elektronoiden lugumär, ionad da elektronad oma ioniziruidud gazas ani kohtaižiš lugumäriš, sen tagut sisteman ühthine elektrovägi om lujas vähä. Mö kävutam «plazm»-tärtuz, miše kuvitelda sidä neitrališt aloveht, mitte om ioniš da elektronoišpäi.


Antižed filosofad, Empedoklalpäi, vahvištoitiba, miše mir om nelliš paloišpäi: maspäi, vedespäi, il'maspäi da lämoišpäi. Nece vahvištuz erasidenke lähenemidenke ühtes om kožui nügüdläižen tedokacmusenke nelliden aggregatižiden substancijan olendoiden poliš, i plazmale, tetpas, lämoi om sättui.[2] Plazman eričused oma opendase plazman fizikal.

Nügüdläižiden kacmisiden mödhe, mirun substancijan fazaolend om plazm ičeze enambištos (massal läz 99,9 %).[3]

Kaik tähthad oma plazmaspäi, sen ližaks avaruz niiden keskes om täuttud plazmal, hot' harvetud-ki lujas (muga nimitadud tähtazkeskeine avaruz).

Homaitused

  1. Физический энциклопедический словарь. Гл. ред. А. М. Прохоров. Ред. кол. Д. М. Алексеев, А. М. Бонч-Бруевич, А. С. Боровик-Романов и др. М.: Сов. Энциклопедия, 1984. — с. 536
  2. Кругосвет. — Жданов Владимир. — Плазма. — 2009. — 21 февраля.
  3. Кругосвет. — Жданов Владимир. — Плазма в космосе. — 2009. — 21 февраля.

Irdkosketused

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.