Vezi: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
U.Steele (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Julia L. (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 1: Rivi 1:
[[File:Water molecule 3D.svg|thumb|left|Veden molekulan 3D-model’]]
[[File:Water molecule 3D.svg|thumb|left|250px|Veden molekulan 3D-model’]]
[[File:2006-02-13 Drop-impact.jpg|thumb|right|Vezi]]
[[File:2006-02-13 Drop-impact.jpg|thumb|right|250px|Vezi]]


'''Vezi''' (vezinikan oksid) om [[Himii|himine]] aiheh sel’ktan nozoluden nägus. Vezi om mujutoi (penes märas), hajutoi da magutoi (normaližil pakiečusil). Himine formul om H<sub>2</sub>O. Veden molekulas oma kaks’ [[Vezinik|vezinikan]] (vodorodan) atomad da üks’ [[Hapanik|hapanikan]] (vai kislorodan) atom. Kovas olendas kucuse [[Lumi|lumi]] vai [[Jä|jä]], gazanvuiččes — veden puru. Läz [[Ma|Man]] pindan 70,8 procentad om veden Manvaldmeri ([[Okean|okeanad]], [[Meri|mered]], [[Järv’|järved]], [[Jogi|joged]], jä da puru).
'''Vezi''' (vezinikan oksid) om [[Himii|himine]] aiheh sel’ktan nozoluden nägus. Vezi om mujutoi (penes märas), hajutoi da magutoi (normaližil pakiečusil). Himine formul om H<sub>2</sub>O. Veden molekulas oma kaks’ [[Vezinik|vezinikan]] (vodorodan) atomad da üks’ [[Hapanik|hapanikan]] (vai kislorodan) atom. Kovas olendas kucuse [[Lumi|lumi]] vai [[Jä|jä]], gazanvuiččes — veden puru. Läz [[Ma|Man]] pindan 70,8 procentad om veden Manvaldmeri ([[Okean|okeanad]], [[Meri|mered]], [[Järv’|järved]], [[Jogi|joged]], jä da puru).

Vajehtuz 29. Eloku 2011, kell 14:09

Veden molekulan 3D-model’
Vezi

Vezi (vezinikan oksid) om himine aiheh sel’ktan nozoluden nägus. Vezi om mujutoi (penes märas), hajutoi da magutoi (normaližil pakiečusil). Himine formul om H2O. Veden molekulas oma kaks’ vezinikan (vodorodan) atomad da üks’ hapanikan (vai kislorodan) atom. Kovas olendas kucuse lumi vai , gazanvuiččes — veden puru. Läz Man pindan 70,8 procentad om veden Manvaldmeri (okeanad, mered, järved, joged, jä da puru).

Vezi om hüvä vägipolärine segoitanik. Londuseližiš pakiečusiš vedes om segoitadud aihehed (gazad da solad). Vedel om avadimznamoičend elon tegemižes da olendas Mal, eläbiden organizmiden himižes sauvuses, klimatan da sän formiruindas.

Veden ninevuz om 0,9982 g/sm³, suladandan temperatur om 0 °C, kehundan temperatur om läz 100 °C.

Irdkosketused