Romanii: Erod versijoiden keskes

Romanii
România
Flag;	Valdkundznam;
Pälidn	Buharest
Eläjiden lugu (2013)	21,790,479 ristitud
Pind	238,391 km²
Kel'	romanan
Valdkundan pämez'	Trajan Besesku
Päministr	Viktor Ponta
Religii	hristanuskond
Valüt	romanijan lei (RON)
Internet-domen	.ro
Telefonkod	+40
Aigvö	tal'vel UTC+2,; kezal UTC+3

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanhemb vajehtuz Udemb vajehtuz→

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt

VisuaalneVikitekst

Pandud

Vajehtuz 27. Eloku 2014, kell 22:39

Romanii (roman.: România) om valdkund Evropan suvipäivnouzmpoles, Balkanan pol'saren pohjoižpäivnouzmpoles. Vspäi 2007 om EÜ:n ühtnii, vspäi 2004 — PAKO:n ühtnii. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Buharest.

Istorii

Vn. 1877 semendkun 9. päivän Romanii tedištoiti ripmatomudes Ottomanan imperijaspäi.

Romanijan Konstitucijad vahvištihe vn 1991 tal'vkun 8. päivän kaiken rahvahan referendumal, vl 2003 redukul järgvajehtusid pandihe sättumha EÜ:n käskusištole.

Politine sistem

Fail:Palatul Parlamentului 1b.jpg

Romanijan parlamentan pert'kulu Buharestas.

Ohjandusen form om unitarine segoitadud tazovaldkund.

Valdkundan pämez' om prezident (kaik rahvaz valičeb händast 5 vodeks). Prezidental toižen strokun om voimuz, a koumen — eile. Nügüdläine prezident radab vspäi 2004. Hän paneb radsijha päministrad, ka hö ühtes oma radonoigendajan tombuden pämehed. Päministr paneb ministrid radnikusile.

Romanijan parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (roman. Senat), se mülüb 137 ühtnijad. Alakodi om Deputatoiden Kodi (roman. Camera Deputaţilor) 332 deputatanke (18 heišpäi oma rahvahanvähembusiden täht). Molembiden Kodiden ühtnijoid valitas kaiken rahvahan änestusel 4 vodeks.

Geografijan andmused

Romanii om röunoiš Bolgarijanke suves (röunan piduz — 631 km), Serbijanke (546 km) da Mad'jaranmanke (448 km) päivlaskmas, Ukrainanke pohjoižes da suvipäivnouzmas (649 km), Moldavijanke päivnouzmas (681 km, Prut-jogi tobman palan). Ühthine röunoiden piduz om 2955 km^[3].

Romanijan suvipäivnouzmaižed randad lainištab Must meri. Randanpird om 193,5 km^[3].

Karpatad ičeze 14 mägisel'gil ristikoitas kaiked valdkundad. Niiden tobj pala sijadase man keskuses. Täs Vrančan zon om, se kucub manrehkaidusiden kajadusid Venäman lodehel. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Moldavänu-mägi, 2544 m valdmeren pindan päl.

Veden pind — 3%. Kaikiš suremb jogi om Dunai, se formiruib järedad suhištod (toine surtte Evropas) Mustha merhe lankten.

Londuseližed päresursad — äimetalližed kivendod, kivivoi, londuseline gaz, mecad (14% territorijad, tobman palan koskmatomad), kivihil', kuld, raudkivend, keitandsol, gidroenergii.

Administrativiž-territorialine jagand

Kacu kirjutuz: Romanijan administrativiž-territorialine jagand.

Romanii alajagase 41 ümbrikho (roman. žudec) da sen ližaks 1 tazostadud ümbrikonke Buharestan municipalitetha. Ümbrikod alajagase penembaižihe ühtnikoihe: 2686 kommunha (külätahoiš) da 236 lidnmunicipalitetha. 13092 küläd mülüdas kommunihe.

Romanijan ümbrikod ühtenzoittud 8 šingotesen regionha statistikan täht, ned eile administrativižed ühtnikad.

Eläjad

Romanijan toižed surembad lidnad (enamba 200 tuh. rist., vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe^[4], surembaspäi penembha): Kluž Napok, Timišoar, Jassi, Konstanc, Kraiov, Brašov, Galac, Ploješti.

Ižanduz

Romanijan päeksport om metallad, mašinansauvomižen produkcii tegimišton täht, avtod; toine eksport — programad kompjuteroiden täht, sobad (sidä kesken sodasobad), plastmassad, räzinad, zelläd.

Homaičendad

↑ Country Rank. Countries and Areas Ranked by Population: 2013. — U.S. Department of Commerce. — Census.gov. (angl.)
↑ Mugažo .eu kuti EÜ:n ühtnii.
↑ ^3,0 ^3,1 Anuarul Statistic al României. Ediția 2007. (rom.)
↑ Ristitišt vn 2011 redukun 20. päivän. — Romanijan Nacionaline statistikan institut (recensamantromania.ro). (rom.)

Irdkosketused

Romanijan ohjastusen oficialine sait. (rom.) (angl.)
Romanijan parlamentan oficialine sait. (rom.) (angl.)
Romanijan prezidentan oficialine sait. (rom.)

	Evropan valdkundad
	Evropan valdkundad Alamad \| Albanii \| Andorr \| Armenii¹ \| Azerbaidžan¹ \| Avstrii \| Bel'gii \| Bolgarii \| Bosnii da Gercegovin \| Čehanma \| Danii \| Estinma \| Francii \| Grekanma \| Gruzii¹ \| Horvatii \| Irlandii \| Islandii \| Ispanii \| Italii \| Kazahstan¹ \| Kipr¹ \| Latvii \| Lihtenštein \| Litvanma \| Lüksemburg \| Mad'jaranma \| Mal't \| Moldov \| Monako \| Mustmägi \| Norvegii \| Pohjoižmakedonii \| Pol'šanma \| Portugalii \| Ročinma \| Romanii \| San Marino \| Saksanma \| Serbii \| Slovakii \| Slovenii \| Suomenma \| Sur' Britanii \| Šveicarii \| Turkanma¹ \| Ukrain \| Vatikan \| Vaugedvenäma \| Venäma¹
	¹ Om Azijas mugažo.

[1] Country Rank. Countries and Areas Ranked by Population: 2013. — U.S. Department of Commerce. — Census.gov. (angl.)

[2] Mugažo .eu kuti EÜ:n ühtnii.

[statro07-3] 3,0 ^3,1 Anuarul Statistic al României. Ediția 2007. (rom.)

[4] Ristitišt vn 2011 redukun 20. päivän. — Romanijan Nacionaline statistikan institut (recensamantromania.ro). (rom.)

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ Rivi 32: / Rivi 32: @@
 Valdkundan pämez' om prezident (kaik rahvaz valičeb händast 5 vodeks). Prezidental toižen strokun om voimuz, a koumen — eile. Nügüdläine prezident radab vspäi 2004. Hän paneb radsijha päministrad, ka hö ühtes oma radonoigendajan tombuden pämehed. Päministr paneb ministrid radnikusile.
-Romanijan parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (roman. ''Senat''), se mülüb 137 ühtnijad. Alakodi om Deputatoiden Kodi(roman. ''Camera Deputaţilor'') 332 deputatanke (18 heišpäi oma rahvahanvähembusiden täht). Molembiden Kodiden ühtnijoid valitas kaiken rahvahan änestusel 4 vodeks.
+Romanijan parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (roman. ''Senat''), se mülüb 137 ühtnijad. Alakodi om Deputatoiden Kodi ([[romanan kel'|roman.]] ''Camera Deputaţilor'') 332 deputatanke (18 heišpäi oma rahvahanvähembusiden täht). Molembiden Kodiden ühtnijoid valitas kaiken rahvahan änestusel 4 vodeks.
 == Geografijan andmused ==