Malaizii: Erod versijoiden keskes
Ei ole vajehtusen ühthevedoid |
++ |
||
Rivi 14: | Rivi 14: | ||
| Päministr = [[Nadžib Tun Razak]] |
| Päministr = [[Nadžib Tun Razak]] |
||
| Religii = [[islam]] |
| Religii = [[islam]] |
||
| Valüt = [[malaizijan ringgit]] ( |
| Valüt = [[malaizijan ringgit]] (RM) (MYR) |
||
| Internet-domen = [[.my]] |
| Internet-domen = [[.my]] |
||
| Telefonkod = +60 |
| Telefonkod = +60 |
||
| Aigvö = [[UTC]]+8 |
| Aigvö = [[UTC]]+8 |
||
}} |
}} |
||
'''Malaizii''', nece om täuz' oficialine nimi, om valdkund [[Azii| |
'''Malaizii''' ([[malain kel'|mal.]] ''Malaysia''), nece om täuz' oficialine nimi, om kaks'palaine valdkund [[Azii|Azijan]] suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om [[Kuala Lumpur]]. Vspäi 1999 federaline ohjastuz ištub 20 km suvhe sišpäi — [[Putradžai]]-lidnas (federaline territorii). |
||
== Istorii == |
== Istorii == |
||
Vl 1957 elokun 31. päiväl Malaizii tedoti ripmatomut [[Sur' Britanii|Sures Britanijaspäi]]. Malaizijan kaik palad saihe ripmatomut da ühtniba federacijha vl 1963 sügüz'kun 16. päiväl. |
|||
Valdkundan Konstitucii<ref>[http://www.jac.gov.my/images/stories/akta/federalconstitution.pdf Malaizijan Konstitucijan tekst vl 2009. — Jac.gov.my.] {{ref-en}}</ref> tuli väghe ripmatomuden päiväl (31.08.1957). Se om väges nügüd'-ki, voziden 1963, 1977, 1993 da 2002 znamasižiden vajehtusidenke. Läz kaikuttušt vot toihe penid vajehtusid, sen satuseks Konstitucii mülüb 60 tuhad vaihid. |
|||
== Geografijan andmused == |
== Geografijan andmused == |
||
[[Fail:Location map Peninsula Malaysia.png|thumb|left|150px|Malaizijan pol'saren reljefan kart.]] |
|||
Pind om 329 750 km². |
|||
[[Fail:Borneo Topography.png|thumb|left|150px|Päivnouzmaižen Malaizijan topografine kart.]] |
|||
Malaizijan kaks' palad oma jagadud [[Kitain suvimeri|Kitain suvimerel]]. |
|||
Malaizii om mavaldkundröunoiš [[Tailand]]anke (röunan piduz — 595 km) da [[Brunei]]nke (266 km) pohjoižes da [[Indonezii|Indonezijanke]] suves (1881 km). Ühthine röunoiden piduz — 2742 km. Sen ližaks, om meriröunoid [[Singapur]]anke, [[Indonezii|Indonezijanke]] da [[Filippinad|Filippinoidenke]]. Ühthine randanpird — 4675 km, sidä kesken pol'sarhine Malaizii om 2068 km, päivnouzmaine (Sabah da Saravak) — 2607 km. Valdkundan pind om 329 750 km². |
|||
Klimat om [[tropine vö|tropine]] mussonine. |
|||
Londuseližed pävarad oma [[tin]], [[kivivoi]], [[londuseline gaz]], [[raud|raudkivend]], [[vas'k]], [[alüminii|boksitad]]; toižed varad oma [[mec]], [[kala]]. |
|||
== Politine sistem == |
== Politine sistem == |
||
[[Fail:MalaysianParliament.jpg|thumb|right|250px|Malaizijan parlamentan pertid [[Kuala Lumpur]]as.]] |
|||
Ohjandusen form — federativine |
Ohjandusen form — federativine parlamentine konstitucine [[monarhii]]. Valdkundan pämez' om [[Abdul Halim Muadzam Šah]]-kunigaz. |
||
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat ([[malain kel'|mal.]]: ''Dewan Negara''). Alakodi om Ezitajiden Kodi 222 delegatanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. |
|||
== Administrativiž-territorialine jagand == |
== Administrativiž-territorialine jagand == |
||
Rivi 33: | Rivi 47: | ||
== Eläjad == |
== Eläjad == |
||
Malaizijas elädas [[malaizijalaižed]]. |
|||
Vl 2005 eläjiden lugu oli 25,720,000 ristutud. |
Vl 2005 eläjiden lugu oli 25,720,000 ristutud. |
||
Rivi 41: | Rivi 57: | ||
== Irdkosketused == |
== Irdkosketused == |
||
* [http://www.parlimen.gov.my/ Malaizijan parlamentan oficialine portal.] {{ref-ms}} {{ref-en}} |
|||
* [http://www.pmo.gov.my/ Malaizijan päministran oficialine sait.] {{ref-ms}} {{ref-en}} |
|||
{{Azii}} |
{{Azii}} |
Vajehtuz 12. Kezaku 2015, kell 21:55
Flag |
Valdkundznam |
Pälidn | Kuala Lumpur |
Eläjiden lugu (2014) | 30,073,353[1] ristitud |
Pind | 329,750 km² |
Kel' | malain |
Valdkundan pämez' | Abdul Halim Muadzam Šah |
Päministr | Nadžib Tun Razak |
Religii | islam |
Valüt | malaizijan ringgit (RM) (MYR) |
Internet-domen | .my |
Telefonkod | +60 |
Aigvö | UTC+8 |
Malaizii (mal. Malaysia), nece om täuz' oficialine nimi, om kaks'palaine valdkund Azijan suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Kuala Lumpur. Vspäi 1999 federaline ohjastuz ištub 20 km suvhe sišpäi — Putradžai-lidnas (federaline territorii).
Istorii
Vl 1957 elokun 31. päiväl Malaizii tedoti ripmatomut Sures Britanijaspäi. Malaizijan kaik palad saihe ripmatomut da ühtniba federacijha vl 1963 sügüz'kun 16. päiväl.
Valdkundan Konstitucii[2] tuli väghe ripmatomuden päiväl (31.08.1957). Se om väges nügüd'-ki, voziden 1963, 1977, 1993 da 2002 znamasižiden vajehtusidenke. Läz kaikuttušt vot toihe penid vajehtusid, sen satuseks Konstitucii mülüb 60 tuhad vaihid.
Geografijan andmused
Malaizijan kaks' palad oma jagadud Kitain suvimerel.
Malaizii om mavaldkundröunoiš Tailandanke (röunan piduz — 595 km) da Bruneinke (266 km) pohjoižes da Indonezijanke suves (1881 km). Ühthine röunoiden piduz — 2742 km. Sen ližaks, om meriröunoid Singapuranke, Indonezijanke da Filippinoidenke. Ühthine randanpird — 4675 km, sidä kesken pol'sarhine Malaizii om 2068 km, päivnouzmaine (Sabah da Saravak) — 2607 km. Valdkundan pind om 329 750 km².
Klimat om tropine mussonine.
Londuseližed pävarad oma tin, kivivoi, londuseline gaz, raudkivend, vas'k, boksitad; toižed varad oma mec, kala.
Politine sistem
Ohjandusen form — federativine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om Abdul Halim Muadzam Šah-kunigaz.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (mal.: Dewan Negara). Alakodi om Ezitajiden Kodi 222 delegatanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Administrativiž-territorialine jagand
Kacu kirjutuz: Malaizijan administrativiž-territorialine jagand.
Eläjad
Malaizijas elädas malaizijalaižed.
Vl 2005 eläjiden lugu oli 25,720,000 ristutud.
Rahvahanižanduz
Homaičendad
- ↑ Malaizijan ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
- ↑ Malaizijan Konstitucijan tekst vl 2009. — Jac.gov.my. (angl.)
Irdkosketused
- Malaizijan parlamentan oficialine portal. (malain) (angl.)
- Malaizijan päministran oficialine sait. (malain) (angl.)
Azijan valdkundad | ||
Afganistan | Araban Ühtenzoittud Emiratad (AÜE) | Armenii | Azerbaidžan1 | Bahrein | Bangladeš | Brunei | Butan | Egipt2 | Filippinad | Gruzii1 | Indii | Indonezii3 | Irak | Iran | Izrail' | Japonii | Jemen2 | Jordanii | Kambodž | Kazahstan1 | Katar | Kipr1 | Kirgizstan | Kitai | Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund | Korejan Tazovaldkund | Kuveit | Laos | Livan | Malaizii | Mal'divan Sared | Mjanmar | Mongolii | Nepal | Oman | Pakistan | Päivnouzmaine Timor | Saudan Arabii | Singapur | Sirii | Šrilank | Tadžikistan | Tailand | Turkanma1 | Turkmenistan | Uzbekistan | Venäma1 | Vjetnam | ||
1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo. |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |