Selen: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Addbot (pagin | tehtud radod)
p Bot: Migrating 103 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q876 (translate me)
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+ himine element-šablon
Rivi 1: Rivi 1:
[[Fail:Selenium native.jpg|pisi|Ičesündui selen]]
[[Fail:Selenium native.jpg|thumb|left|Ičesündui selen.]]
{{Himine element|34|Selen|Se|78,971|Metallatoi substancii|2|8|18|6|0|0|0|}}

'''Selen''' (''Se'') om 34nz' himine element [[Himižiden elementoiden periodine tablut|himižiden elementoiden periodižes tabludes]]. Sen sijaduz om kudenden gruppan päalagruppas, tabluden nelländes periodas. Selen om levitadud londuses, i sidä voib löuta puhthas olendas. Puhtaz selen om hudr hoštai must substancii.
'''Selen''' (''Se'') om 34nz' himine element [[Himižiden elementoiden periodine tablut|himižiden elementoiden periodižes tabludes]]. Sen sijaduz om kudenden gruppan päalagruppas, tabluden nelländes periodas. Selen om levitadud londuses, i sidä voib löuta puhthas olendas. Puhtaz selen om hudr hoštai must substancii.


Selen i sen ühtnendad oma pol'veimed, i sikš niiden znamoičend elektronikan täht om luja.
Selen i sen ühtnendad oma pol'veimed, i sikš niiden znamoičend elektronikan täht om luja.


Selenan avaižiba vl. 1817 ročilaižed himikad J. Bercelius da J. G. Gan.
Selenan avaižiba vl 1817 ročilaižed himikad J. Bercelius da J. G. Gan.


Atommass - 78,96. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) - 4,79 g/sm³. Suladandlämuz - 490 K. Kehundlämuz - 958,1 K.
Atommass 78,971. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) 4,79 g/sm³. Suladandlämuz 490 K. Kehundlämuz 958,1 K.
{{stub}}
{{stub}}



Vajehtuz 19. Uhoku 2016, kell 20:28

Ičesündui selen.
34
0
0
0
6
18
8
2
Se
78,971
Selen

Selen (Se) om 34nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudenden gruppan päalagruppas, tabluden nelländes periodas. Selen om levitadud londuses, i sidä voib löuta puhthas olendas. Puhtaz selen om hudr hoštai must substancii.

Selen i sen ühtnendad oma pol'veimed, i sikš niiden znamoičend elektronikan täht om luja.

Selenan avaižiba vl 1817 ročilaižed himikad J. Bercelius da J. G. Gan.

Atommass — 78,971. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 4,79 g/sm³. Suladandlämuz — 490 K. Kehundlämuz — 958,1 K.

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.