Lütecii: Erod versijoiden keskes
+ himine element-šablon |
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 13: | Rivi 13: | ||
Atommass — 174,9668. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,8404 g/sm³. Suladandlämuz — 1925 K. Kehundlämuz — 3675 K. |
Atommass — 174,9668. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,8404 g/sm³. Suladandlämuz — 1925 K. Kehundlämuz — 3675 K. |
||
== |
== Kävutand == |
||
Lütecii kävutadas metallurgijas, optikas, keramikas, magnitoiden tehmižes i m. e. |
Lütecii kävutadas metallurgijas, optikas, keramikas, magnitoiden tehmižes i m. e. |
||
[[Kategorii:Himižed elementad]] |
[[Kategorii:Himižed elementad kirjamišton mödhe]] |
Vajehtuz 27. Kezaku 2016, kell 18:26
71 |
0
2 9 32 18 8 2 |
Lu 174,9668 |
|
Lütecii |
Lütecii (Lu) om 71nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi. Lütecii om harv londuses. Se om kova hobedaižvauged mametall, kudamb andase lujas kebnas mehanižele ümbriradmižele.
Lütecijan avaiži vl 1907 francijalaine himik Ž. Urben.
Lütecijan löudmižsijid om AÜV:oiš, Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas. Päeksportör — Kitai.
Himižed ičendad
Lütecii lujas kebnas muigotub il'mas i katase oksidan kerthel. Lämbitamižen aigan vastamižpainab galogenoidenke, rikinke. Lütecii vastamižpainab anorganižiden muiktusidenke solid tehmas. Lütecijan gidroksid tehtas sen segoitabiden soliden gidrolizan abul.
Fizižed ičendad
Atommass — 174,9668. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,8404 g/sm³. Suladandlämuz — 1925 K. Kehundlämuz — 3675 K.
Kävutand
Lütecii kävutadas metallurgijas, optikas, keramikas, magnitoiden tehmižes i m. e.