Lütecii: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+ himine element-šablon
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 13: Rivi 13:
Atommass — 174,9668. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,8404 g/sm³. Suladandlämuz — 1925 K. Kehundlämuz — 3675 K.
Atommass — 174,9668. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,8404 g/sm³. Suladandlämuz — 1925 K. Kehundlämuz — 3675 K.


== Kävutamine ==
== Kävutand ==
Lütecii kävutadas metallurgijas, optikas, keramikas, magnitoiden tehmižes i m. e.
Lütecii kävutadas metallurgijas, optikas, keramikas, magnitoiden tehmižes i m. e.


[[Kategorii:Himižed elementad]]
[[Kategorii:Himižed elementad kirjamišton mödhe]]

Vajehtuz 27. Kezaku 2016, kell 18:26

Lütecijan palaižed ühten kubsantimetran kohtha.
71
0
2
9
32
18
8
2
Lu
174,9668
Lütecii

Lütecii (Lu) om 71nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes, lantanoidoiden gruppaspäi. Lütecii om harv londuses. Se om kova hobedaižvauged mametall, kudamb andase lujas kebnas mehanižele ümbriradmižele.

Lütecijan avaiži vl 1907 francijalaine himik Ž. Urben.

Lütecijan löudmižsijid om AÜV:oiš, Kazahstanas, Venämas, Ukrainas, Avstralijas, Brazilijas, Indijas da Skandinavijas. Päeksportör — Kitai.

Himižed ičendad

Lütecii lujas kebnas muigotub il'mas i katase oksidan kerthel. Lämbitamižen aigan vastamižpainab galogenoidenke, rikinke. Lütecii vastamižpainab anorganižiden muiktusidenke solid tehmas. Lütecijan gidroksid tehtas sen segoitabiden soliden gidrolizan abul.

Fizižed ičendad

Atommass — 174,9668. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 9,8404 g/sm³. Suladandlämuz — 1925 K. Kehundlämuz — 3675 K.

Kävutand

Lütecii kävutadas metallurgijas, optikas, keramikas, magnitoiden tehmižes i m. e.