Mine sisu juurde

Janczi: Erod versijoiden keskes

Lisatud 793 baiti ,  7 aasta eest
+
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Rivi 3:
'''Janczi''' ([[kitain kel'|kit]].: 長江 / 长江, [[pin'jin']]: ''Cháng Jiāng'', vepsän kirjamil ''Čanczän'' «pit'k jogi», alajoksmuses mugažo istorižešti [[kitain kel'|kit]].: 揚子江 / 扬子江, [[pin'jin']]: ''Yángzǐ Jiāng'', vepsän kirjamil ''Jancziczän'') om [[Evrazii|Evrazijan]] kaikiš pidemb da täuz'vezižemb jogi. Se om koumanz' pitte mail'mas, mugažo koumanz' voččen vedhuden mödhe mail'mas. Jogi jokseb [[Kitai]]n territorijadme täuzin. Se om läz 6300 km pitte, basseinan pind — 1 808 500 nellikkilometrad. Lankteb [[Kitain Päivnouzmmeri|Kitain Päivnouzmmerhe]].
 
Janczinjogen bassein katab Kitain territorijan läz videndest, läz kaikutte koumanz' valdkundan ristit eläb siš. [[Huanhe]]n kartte, Janczi om kaikiš znamasižemb jogi Kitain istorijas, ekonomikas da kul'turas. Änikoičii [[Janczin del't]]an region tegeb Kitain [[kogosüdäiprodukt|KSP:n]] videndeshesai. «[[Koume urad (elektrostancii)|Koume urad]]»-gidroelektrostancii seižub Janczi-jogen keskmäižes joksmuses (sauvond tuli lophu vl 2012), i se om kaikiš järedamb mugoine mail'mas. Jogi om znamasine fizine i kul'turine erigoitai pird Kitain pohjoižiden i suvižiden regioniden keskes.
 
Janczi jokseb ekosistemiden suren lugumäran kal't. Severz' endemižid erikoid om vai kadoi jo joges, sidä kesken kitajižed jogidel'finad (kadoiba), kitajižed alligatorad i korejižed osetrad. Nügüd'aigan jogen erased pidustad kaitasoiš, oma kel'dtahoikš.
Rivi 15:
 
== Ümbrikirjutand ==
Jogen režim om mussonine. Veden tazopind ližadui 10 metrad da sen enamba kerdan kümnes vodes keskmäras edel padoseiniden sauvondad. Dambad 2,7 tuh. km pitte oma saudud kaičemha ristituid, lidnoid da pöudoid [[sur'vezi|sur'vedespäi]]. Reskveden [[Pojanhu]]- da [[Duntinhu]]-järved ottas ližaveden tobmad palad. Kävutadas jogen vezid [[kastelend|kastlemha]] rispöudoid. Sen ližaks, vspäi 2002 Kitai sauvob projektan mödhe oigendamha 5% vezid Janczin basseinaspäi [[Huanhe]]ze. Nece kaik abutab päzda lujiš sur'vezišpäi.
 
Vozne vedhuz — 1070 km³ (nellänz' sija mail'mas). Merivezinouzendad levigatas jogedme 700 kilometrhasai suhištospäi.
 
Janczi om Kitain pävezite. Jüguiden vedamižiden mülü om 795 mln tonnoid (vl 2005). [[Kitain Sur' kanal|Sur' kanal]] vedase pidust' Kitain mererandištod, ühtenzoitab Janczid Huanhenke.
 
Enamba 700 ližajoged lankteb Janczihe.
 
== Istorijan andmused ==
Suvikitain civilizacii sündui Janczin alajoksmusen randoil. [[Han' (dinastii)|Han'-dinastijan]] aigan da sen jäl'ghe Janczi-regionan ekonomine znamoičend ližaduškanzi. Jogen hobed klimat sättub i abutab manradandale.
 
== Irdkosketused ==
73 133

muudatust