Gvatemal (lidn): Erod versijoiden keskes
+ |
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 39: | Rivi 39: | ||
Avtobusad da kiruhavtobusad (isp. ''Transmetro'') oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusühtenzoituz (isp. ''Transurbano'') om Keskuzamerikan pälidnoidenke da Meksikan suvilidnoidenke. |
Avtobusad da kiruhavtobusad (isp. ''Transmetro'') oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusühtenzoituz (isp. ''Transurbano'') om Keskuzamerikan pälidnoidenke da Meksikan suvilidnoidenke. |
||
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline La Aurora-lendimport (''GUA'') sijadase 6 km suvhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Keskuzamerikan äjihe maihe, AÜV:oihe, Meksikha, [[Madrid]]ha i [[ |
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline La Aurora-lendimport (''GUA'') sijadase 6 km suvhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Keskuzamerikan äjihe maihe, AÜV:oihe, Meksikha, [[Madrid]]ha i [[Bogota|Bogotha]], jügureisid Amerikadme da Päivlaskmaižhe Evropha. |
||
== Irdkosketused == |
== Irdkosketused == |
Vajehtuz 4. Keväz’ku 2017, kell 18:46
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Gvatemal |
Eläjiden lugu (2012) | 2,149,107 ristitud |
Pind | 692 km² |
Aigvö | UTC−6 |
Gvatemal-lidn (isp.: Ciudad de Guatemala, enzne täuz' oficialine form — La Nueva Guatemala de la Asunción) om Gvatemalan pälidn, valdkundan i Keskuzamerikan kaikiš suremb lidn. Mugažo se om Gvatemal-departamentan administrativine keskuz.
Istorii
Lidnan i valdkundan nimituz nahuatlin kelel (Cuauhtēmallān) znamoičeb «äjiden puiden taho».
Eländpunktan aluz om pandud vl 1776. Necil vodel ispanine kolonialine administracii sirdi Gvatemalan pälidnad neche lidnha (Uz' Gvatemal) De La Ermita-alangištos, sikš miše luja manrehkaiduz mureni Vanh Gvatemal (Santjago-de-los-Kabal'jeros-lidn).
Vspäi 1840 Gvatemal-lidn om ripmatoman ühtennimižen valdkundan pälidnaks.
Geografijan andmused
Lidn sijadase valdkundan suves, Gvatemalan mägišton suvipäivnouzmas, alangištos, 1500 m korktusel valdmeren pindan päl. Lähembaine om Pakai-vulkan, se om aktivine.
Klimat om subekvatorialine mägiden. Kun keskmäine lämuz om +18..+21 C° vodes ümbri. Paneb sadegid 1660 mm vodes. Kuiv sezon om kül'mkus-sulakus (0-30 mm kus). Minimaline fiksiruidud lämuz om +6 C°. Manrehkaidused oma paksud (lujad oliba vll 1917 i 1976). Tropižed torokad oleldas.
Gvatemal-lidn jagase 22 zonha. Zonoid nomer 20, 22 da 23 ei ole, niiden territorii läksi planaspäi toižhe municipalitetha.
Eläjad
Vl 2012 eläjiden lugu oli 2 149 107 ristitud. Läz 4,7 mln eläjid om ezilidnoidenke.
Ristitišton kaks' videndest oma kiče-maja-indejalaižed, toižed oma mestizo (vaugedverižiden da indejalaižiden jäl'gelaižed) da ispanijalaiženke augotižlibundanke. Eläjiden koume videndest om katoližen jumalankodikundan uskojad, om äi protestantoid-ki.
Transport
Avtobusad da kiruhavtobusad (isp. Transmetro) oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusühtenzoituz (isp. Transurbano) om Keskuzamerikan pälidnoidenke da Meksikan suvilidnoidenke.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline La Aurora-lendimport (GUA) sijadase 6 km suvhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Keskuzamerikan äjihe maihe, AÜV:oihe, Meksikha, Madridha i Bogotha, jügureisid Amerikadme da Päivlaskmaižhe Evropha.
Irdkosketused
Pohjoižamerikan pälidnad | ||
Baster | Bel'mopan | Bridžtaun | Gvatemal-lidn | Havan | Kastri | Kingstaun | Kingston | Managua | Mehiko | Nassau | Ottav | Panam-lidn | Port-o-Prens | Port of Spein | | Rozo | San Hose | San Sal'vador | Santo Domingo | Sent Džons | Sent Džordžes | Tegusigal'p | Vašington | ||