Gvatemal (lidn): Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
+
Koiravva (pagin | tehtud radod)
pEi ole vajehtusen ühthevedoid
Rivi 39: Rivi 39:
Avtobusad da kiruhavtobusad (isp. ''Transmetro'') oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusühtenzoituz (isp. ''Transurbano'') om Keskuzamerikan pälidnoidenke da Meksikan suvilidnoidenke.
Avtobusad da kiruhavtobusad (isp. ''Transmetro'') oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusühtenzoituz (isp. ''Transurbano'') om Keskuzamerikan pälidnoidenke da Meksikan suvilidnoidenke.


Rahvahidenkeskeine soda- da civiline La Aurora-lendimport (''GUA'') sijadase 6 km suvhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Keskuzamerikan äjihe maihe, AÜV:oihe, Meksikha, [[Madrid]]ha i [[Bogot]]ha, jügureisid Amerikadme da Päivlaskmaižhe Evropha.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline La Aurora-lendimport (''GUA'') sijadase 6 km suvhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Keskuzamerikan äjihe maihe, AÜV:oihe, Meksikha, [[Madrid]]ha i [[Bogota|Bogotha]], jügureisid Amerikadme da Päivlaskmaižhe Evropha.


== Irdkosketused ==
== Irdkosketused ==

Vajehtuz 4. Keväz’ku 2017, kell 18:46

Gvatemal-lidn
Ciudad de Guatemala
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Gvatemal
Eläjiden lugu (2012) 2,149,107 ristitud
Pind 692 km²
Gvatemal-lidn Ciudad de Guatemala
Aigvö UTC−6


Lidnan zonad.

Gvatemal-lidn (isp.: Ciudad de Guatemala, enzne täuz' oficialine form — La Nueva Guatemala de la Asunción) om Gvatemalan pälidn, valdkundan i Keskuzamerikan kaikiš suremb lidn. Mugažo se om Gvatemal-departamentan administrativine keskuz.

Istorii

Lidnan i valdkundan nimituz nahuatlin kelel (Cuauhtēmallān) znamoičeb «äjiden puiden taho».

Eländpunktan aluz om pandud vl 1776. Necil vodel ispanine kolonialine administracii sirdi Gvatemalan pälidnad neche lidnha (Uz' Gvatemal) De La Ermita-alangištos, sikš miše luja manrehkaiduz mureni Vanh Gvatemal (Santjago-de-los-Kabal'jeros-lidn).

Vspäi 1840 Gvatemal-lidn om ripmatoman ühtennimižen valdkundan pälidnaks.

Geografijan andmused

Lidn sijadase valdkundan suves, Gvatemalan mägišton suvipäivnouzmas, alangištos, 1500 m korktusel valdmeren pindan päl. Lähembaine om Pakai-vulkan, se om aktivine.

Klimat om subekvatorialine mägiden. Kun keskmäine lämuz om +18..+21 C° vodes ümbri. Paneb sadegid 1660 mm vodes. Kuiv sezon om kül'mkus-sulakus (0-30 mm kus). Minimaline fiksiruidud lämuz om +6 C°. Manrehkaidused oma paksud (lujad oliba vll 1917 i 1976). Tropižed torokad oleldas.

Gvatemal-lidn jagase 22 zonha. Zonoid nomer 20, 22 da 23 ei ole, niiden territorii läksi planaspäi toižhe municipalitetha.

Eläjad

Vl 2012 eläjiden lugu oli 2 149 107 ristitud. Läz 4,7 mln eläjid om ezilidnoidenke.

Ristitišton kaks' videndest oma kiče-maja-indejalaižed, toižed oma mestizo (vaugedverižiden da indejalaižiden jäl'gelaižed) da ispanijalaiženke augotižlibundanke. Eläjiden koume videndest om katoližen jumalankodikundan uskojad, om äi protestantoid-ki.

Transport

Avtobusad da kiruhavtobusad (isp. Transmetro) oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusühtenzoituz (isp. Transurbano) om Keskuzamerikan pälidnoidenke da Meksikan suvilidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline La Aurora-lendimport (GUA) sijadase 6 km suvhe lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Keskuzamerikan äjihe maihe, AÜV:oihe, Meksikha, Madridha i Bogotha, jügureisid Amerikadme da Päivlaskmaižhe Evropha.

Irdkosketused


Pohjoižamerikan pälidnad
Baster | Bel'mopan | Bridžtaun | Gvatemal-lidn | Havan | Kastri | Kingstaun | Kingston | Managua | Mehiko | Nassau | Ottav | Panam-lidn | Port-o-Prens | Port of Spein |
| Rozo | San Hose | San Sal'vador | Santo Domingo | Sent Džons | Sent Džordžes | Tegusigal'p | Vašington