Panaman kanal: Erod versijoiden keskes

Vikipedii-späi
Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt
Koiravva (pagin | tehtud radod)
toine kuva
Rivi 1: Rivi 1:
{{1000}}
{{1000}}
[[Fail:Panama Canal Map EN.png|thumb|right|250px|Panaman kanalan kart.]]

'''Panaman kanal''' om ratud vll 1904-1920 AÜV:oiden sodavägil sauvuz [[Panaman kaglaz|Panaman kaglhal]], [[Panam]]-valdkundas. Se ühtenzoitab [[Tün' valdmeri|Tünen]] i [[Atlantine valdmeri|Atlantižen]] valdmerid jügulaivoiden täht.
'''Panaman kanal''' om ratud vll 1904-1920 AÜV:oiden sodavägil sauvuz [[Panaman kaglaz|Panaman kaglhal]], [[Panam]]-valdkundas. Se ühtenzoitab [[Tün' valdmeri|Tünen]] i [[Atlantine valdmeri|Atlantižen]] valdmerid jügulaivoiden täht.



Vajehtuz 10. Heinku 2017, kell 22:00

Panaman kanalan kart.

Panaman kanal om ratud vll 1904-1920 AÜV:oiden sodavägil sauvuz Panaman kaglhal, Panam-valdkundas. Se ühtenzoitab Tünen i Atlantižen valdmerid jügulaivoiden täht.

Edel 2000 vot kanal oli AÜV:oiden ohjastusen al. Kanal om strategiženke znamoičendanke tähäsai, sikš miše ei ole oiktad ted AÜV:oiden südäimes niiden päivnouzmaižen da päivlaskmaižen mererandištoiden keskes. Kitajižed kompanijad Honkongaspäi kontroliruidas kanalan.

Panam- da Kolon-lidnad seištas kanalan agjoidenno, raudte da avtote pidust' kanalad ühtenzoittas niid. Kanalan nügüdläine piduz om 81,6 km, sidä kesken kontinentadme 65,2 km, Panaman i Limonan lahtidme 16,4 km. Se om 150 m levette, 26 m kortte valdmeren pindan päl, kaidoiš sijiš (šlüzad) — koume ted, kaks' ted oma 12 m süvütte da 33,5 m levette (110 futad), koumanz' te (avaitud 26.06.2016-dataspäi) om 18 m süvütte da 55 m levette. Konteinerlaivoile 32,3 metrhasai (106 futad) levette sab ujuda kanalan kaikiden teiden kal't. Laiv ujub kanaladme 9 časud. Vn 2016 heinkuhusai oli voimuz pästta kanalan kal't 48 laivhasai päiveses, i läbiujundan järgendust osttihe aukcionaspäi. Vl 2015 vedihe 340 mln tonnoid jüguid kanalan kal't.

Kanal kogoneb ratud veziteišpäi, koumes šlüzaspäi (koumekamerine Gatun, kaks'kamerine Miraflores i üks'kamerine Pedro Migel'), kahtes ratud järvespäi (Gatun-järv i Alahuel-vezivaradim).

Al'ternativad kanalale: varakanal Nikaraguan kal't, raudted Gvatemalan, Kostarikan da Sal'vadoran Gondurasanke kal't.

Irdkosketused

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.