Noril'sk: Erod versijoiden keskes

Noril'sk
Норильск
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2016)	177,428 ristitud
Pind	23,16 km²
Pämez'	Rinat Ahmetčin (2017—)
Telefonkod	+7−3919-xxx-xxx
Avtokod	24, 84, 88, 124
Aigvö	UTC+7 (MSK+4)

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanhemb vajehtuz Udemb vajehtuz→

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt

VisuaalneVikitekst

Pandud

Vajehtuz 21. Kül’mku 2017, kell 22:01

«Eziauguine lidnan pert'»-muzei, om saudud vl 1921.

Noril'sk (ven.: Норильск [nɐˈrʲilʲsk]) om Venäman lidn Krasnojarskan randan pohjoižes. Se om lidn randan alištusenke, randan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Noril'skan lidnümbrikon administrativine keskuz.

Istorii

Bronzaigan seižutez om löutud Päsino-järven randal suladuzpäčinke da ičesündujanke vas'kenke. 16.-17. voz'sadoil Mangazei-lidnan eläjad otiba kävutamižhe sijališt vas'kkivendod.

Noril'skan aluz om pandud vl 1935 sauvomha metallurgijan kompleksad GULAG:an türmatud mehil i samha metalloid sijaližes äimetalližes kivendospäi (vas'k, nikel', platin, kobal't). Se sai lidnan statusad vl 1953.

Vn 2001 tal'vkuspäi verazmalaižiden tulend lidnha om röunatud, voib olda lidnas tobmuden laskendan vaiše.

Geografijan andmused

Lidn sijadase ani suvhe Taimiran pol'sarelpäi, igähižen rougun zonas, Pohjoižen polärižen pirdan südäimes, 90 m korktusel valdmeren pindan päl, Noril'skan mägiden pautkidenno. Om ümbärtud mectundral da redustadud territorijoil. Päsino-järven pala om lidnümbrikon pohjoižes, Madal-järven pala — päivnouzmas (mülüdas Karan meren basseinha). Matkad Krasnojarskhasai om 1500 km suvhe orhal, Jenisein randhasai (Dudink-lidn) om 90 km päivlaskmha raudtedme.

Klimat om sorav subarktine tulleikaz. Tal'v da lumikate oleldas 7..9 kud vodes, voden keskmäine lämuz −9,8 C°. Polärine päiv da ö oleskeldas lidnas. Paneb sadegid 341 mm vodes, elokus enamba kaiked (52 mm).

Koume lidnrajonad, niiden ümbrišt da pen' lidnanvuitte Snežnogorsk-žilo (887 rist. vl 2010) sädas lidnümbrikod. Vspäi 2005 enččed Talnah- (pohjoižpäivnouzmha) i Kaijerkan- (päivlaskmha) kaimdailidnad mülüdas Noril'skha lidnrajonikš, koumanz' rajon nimitase Keskuzrajonaks (Noril'sk edel 2005 vot). Taimiran Dolganiden da Nenciden rajon om lidnas ümbri.

Eläjad da transport

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikon eläjiden lugu oli 175 365 ristitud. Kaikiš suremb lidnümbrikon ristitišt oli vl 2006 — 213 200 ristitud, Noril'sk-lidnan edel lidnümbrikod — vl 1985, oli 185 tuhad eläjid. Specialižen opendusen aluzkundad oma industrialine institut, medicinine škol, pedagogine kolledž, servisan da tehnologijoiden professionaline licei.

Avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Päraudtestancii om saudud vozil 1951—1953, om sauptud vspäi 1998, tühjitihe ezilidnelektrojonusid. Raudte ühtenzoitab Talnah-rajonanke da Dudink-meriportanke, vspäi 1998 om ajamha jüguid vaiše. Tatanmaine soda- da civiline Noril'sk (Alikel')-lendimport (NSK / НАК) sijadase 52 km päivlaskmha lidnan keskusespäi, tehtas reisid matkadajiden täht Venäman surihe lidnoihe da Taimiradme, mugažo jügureisid.

Irdkosketused

Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (norilsk-city.ru). (ven.)

Noril'sk Vikiaitas

	Krasnojarskan randan lidnad
	Ačinsk \| Artömovsk \| Bogotol \| Borodino \| Divnogorsk \| Dudink \| Igark \| Ilanskii \| Jeniseisk \| Kansk \| Kodinsk \| Krasnojarsk \| Lesosibirsk \| Minusinsk \| Nazarovo \| Noril'sk \| Sosnovoborsk \| Šaripovo \| Zaozörnii \| Zelenogorsk \| Železnogorsk \| Ujar \| Užur

@@ Rivi 19: / Rivi 19: @@
 == Istorii ==
-[[Bronzaig]]an seižutez om löutud [[Päsino]]-järven randal suladuzpäčinke da ičesündujanke [[vas'k]]enke. 16.-17. voz'sadoil [[Mangazei]]-lidnan eläjad otiba kävutamižhe sijališt vas'kkivendod. Noril'skan aluz om pandud vl 1935 sauvomha metallurgijan kompleksad [[GULAG|GULAG:an]] türmatud mehil i samha metalloid sijaližes äimetalližes kivendospäi ([[vas'k]], [[nikel']], [[platin]], [[kobal't]]). Se sai lidnan statusad vl 1953.
+[[Bronzaig]]an seižutez om löutud [[Päsino]]-järven randal suladuzpäčinke da ičesündujanke [[vas'k]]enke. 16.-17. voz'sadoil [[Mangazei]]-lidnan eläjad otiba kävutamižhe sijališt vas'kkivendod.
+Noril'skan aluz om pandud vl 1935 sauvomha metallurgijan kompleksad [[GULAG|GULAG:an]] türmatud mehil i samha metalloid sijaližes äimetalližes kivendospäi ([[vas'k]], [[nikel']], [[platin]], [[kobal't (himine element)|kobal't]]). Se sai lidnan statusad vl 1953.
 Vn 2001 tal'vkuspäi verazmalaižiden tulend lidnha om röunatud, voib olda lidnas tobmuden laskendan vaiše.
 == Geografijan andmused ==
-Lidn sijadase ani suvhe [[Taimiran pol'sar'|Taimiran pol'sarelpäi]], [[igähine roug|igähižen rougun]] zonas, [[Pohjoine polärine pird|Pohjoižen polärižen pirdan]] südäimes, 90 m korktusel valdmeren pindan päl, Noril'skan mägiden pautkidenno. Om ümbärtud [[mectundr]]al da redustadud territorijoil. [[Päsino]]-järven pala om lidnümbrikon pohjoižes, Madal-järven pala — päivnouzmas (mülüdas [[Karan meri|Karan meren]] basseinha). Matkad [[Krasnojarsk]]hasai om 0000 km suvhe orhal, [[Jenisei]]n randhasai ([[Dudink]]-lidn) om 90 km päivlaskmha raudtedme.
+Lidn sijadase ani suvhe [[Taimiran pol'sar'|Taimiran pol'sarelpäi]], [[igähine roug|igähižen rougun]] zonas, [[Pohjoine polärine pird|Pohjoižen polärižen pirdan]] südäimes, 90 m korktusel valdmeren pindan päl, Noril'skan mägiden pautkidenno. Om ümbärtud [[mectundr]]al da redustadud territorijoil. [[Päsino]]-järven pala om lidnümbrikon pohjoižes, Madal-järven pala — päivnouzmas (mülüdas [[Karan meri|Karan meren]] basseinha). Matkad [[Krasnojarsk]]hasai om 1500 km suvhe orhal, [[Jenisei]]n randhasai ([[Dudink]]-lidn) om 90 km päivlaskmha raudtedme.
 Klimat om sorav [[subarktine vö|subarktine]] tulleikaz. Tal'v da lumikate oleldas 7..9 kud vodes, voden keskmäine lämuz −9,8 C°. Polärine päiv da ö oleskeldas lidnas. Paneb sadegid 341 mm vodes, elokus enamba kaiked (52 mm).
@@ Rivi 33: / Rivi 35: @@
 Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnümbrikon eläjiden lugu oli 175 365 ristitud. Kaikiš suremb lidnümbrikon ristitišt oli vl 2006 — 213 200 ristitud, Noril'sk-lidnan edel lidnümbrikod — vl 1985, oli 185 tuhad eläjid. Specialižen opendusen aluzkundad oma industrialine institut, medicinine škol, pedagogine kolledž, servisan da tehnologijoiden professionaline licei.
-Avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Tatanmaine soda- da civiline ''Noril'sk (Alikel')''-lendimport (''NSK / НАК'') sijadase 52 km päivlaskmha lidnan keskusespäi, tehtas reisid matkadajiden täht Venäman surihe lidnoihe da Taimiradme, mugažo jügureisid.
+Avtobusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližtransportaks lidnas. Päraudtestancii om saudud vozil 1951—1953, om sauptud vspäi 1998, tühjitihe ezilidnelektrojonusid. Raudte ühtenzoitab [[Talnah]]-rajonanke da [[Dudink]]-meriportanke, vspäi 1998 om ajamha jüguid vaiše. Tatanmaine soda- da civiline ''Noril'sk (Alikel')''-lendimport (''NSK / НАК'') sijadase 52 km päivlaskmha lidnan keskusespäi, tehtas reisid matkadajiden täht Venäman surihe lidnoihe da Taimiradme, mugažo jügureisid.
 == Irdkosketused ==