Bern

Bern
Bern (saks.)
Berne (fr.)
Berna (ital. i romanš.)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Šveicarii
Eläjiden lugu (2018)	133,883 ristitud
Pind	51,62 km²
Pämez'	Alek fon Graffenrid (viluku 2017—, Alec von Graffenried)
Telefonkod	+41-(0)31
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan kart (2020)

Bern (mugažo saksan kelel, virktas [bɛʁn], sveicarine saksan virkand [bɛrn]; franc.: Berne [bɛʁn], ital. i romanš.: Berna) om Šveicarijan Konfederacijan pälidn de fakto («federaline lidn» oficialižeks). Se om ühtennimižen kantonan administrativižeks keskuseks mugažo, valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe. Oficialine kel' om saksan kel'.

Mail'man počtühtištusen i Šveicarijan raudteiden päfaterad sijadasoiš lidnas.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1191 ceringenlaižen Bertol'd V-gercogan käskön mödhe. Vspäi 1848 Šveicarijan parlament i ohjastuz tehtas ištundoid lidnas. Bernan vanh keskuz mülüb UNESCO:n Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe vspäi 1983.

Bern šingotase sauvondal i holitišiden sferal: tervhudenkaičend, tedoidused i openduz, torguind, logistik, finansižed holitišed i varmitez, informacine sarak, adivpertid i restoranad.

Geografijan andmused

Bern sijadase pohjoižpolehe Al'pilpäi, valdkundan lodehes. Lidn seižub Are-jogen känman molembil randoil, 481..674 m korktusil, 540 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om valdmeren venon kontinentaližen röunal. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +9,3 C°, kezakun-elokun +16,9..+18,8 C°, tal'vkun-uhokun +0,2..+1,1 C°. Ekstremumad oma −23,0 C° (uhoku) i +37,0 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +0,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +19,1 C° (tal'vku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 1022 mm vodes, enamba semendkus-elokus (102..112 mm kus), vähemba vilukus-keväz'kus (56..65 mm kus). Paneb lunt 47 sm tal'ven 13 päiväs keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 70..73 % röunoiš keväz'kus-elokus, 84..86 % redukus-vilukus.

Tobmuz

Lidnan fartalad rajonidme vl 2009

Bern jagase kudeks nomeruidud rajonaks (üks'lugu saks.: Stadtteil, I−VI). Rajonad II−VI alajagasoiš 28 nimitadud fartalaks (Quartier).

Valitas lidnan nevondkundan (saks.: Stadtrat, franc.: Conseil de ville) 80 ühtnijad nelläks vodeks. Radonoigendai tobmuz om municipaline nevondkund (saks.: Gemeinderat, franc.: conseil municipal), sen pämez' om lidnan pämez' (mer, saks.: Stadtpräsident, franc.: Le Maire). Edeline lidnan pämez' oli Aleksander Čäppät (Alexander Tschäppät, 2005−2016, koli vl 2018).

Eläjad

Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 137 980 ristitud, vl 2017 — 133 798 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 162 405 eläjad vl 1970. Läz 400 tuhad eläjid om ezilidnoidenke.

Transport

Avtobusad, tramvaid, trolleibusad i funikulör (106 m) oma kundaližeks transportaks lidnas. Kaik om 18 sildad Are-joges päliči lidnan südäimes. Bernan elektroraudte (saks.: S-Bahn, 13 jonod) ühtenzoitab lidnad ezilidnoidenke.

Regionaline civiline Bern-lendimport (BRN, LSZB / LSMB, 151,6 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase Bel'p-ezilidnas vides kilometras suvipäivnouzmha Bernan istorižes keskusespäi. Tehtas čarterreisid Keskmeren lebutahoiže päpaloin.

Irdkosketused

• Lidnan ohjastusen oficialine sait (bern.ch). (saks.) (fr.) (ital.) (angl.)