Bidgošč

Vikipedii-späi
Bidgošč
Bydgoszcz
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Pol'šanma
Eläjiden lugu (2022) 330,038 ristitud
Pind 175,98 km²
Bidgošč Bydgoszcz
Pämez' Rafal Bruski
(tal'vku 2010—,
Rafał Bruski)
Telefonkod +48−52
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan kart (2013)

Bidgošč (pol'š.: Bydgoszcz [ˈbɨdɡɔʂt͡ʂ], saks.: Bydgoszcz / Bromberg) om lidn Pol'šanman keskusen lodehes. Se om üks' Kujavijan da Pomorjen sodaveikundan pälidnoišpäi (toine pälidn om Torun').

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1069 kuti zamk. Sai lidnan oiktusid Kazimir Surespäi vl 1346. Villän i keitandsolan torguindan znamasine keskuz Keskaigan.

Bidgošč šingotase kaikenvuiččel mašinansauvomižel (elektrotehnik, tömašinad, tarkoiged, mašiništ tegimišton sarakoiden täht, vagonad), himižel sarakol (organine sintez), mecümbriradmižel, sömtegimištol, finansižil holitišil, nahkan i keramikan pästandal.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Vislan randal sen huran Brda-ližajogen lanktendanno, 28..106 m korktusil, 60 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sädab aglomeracijad Torun'-lidnanke.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +8,5 C°, kezakun-elokun +16,7..+19,1 C°, tal'vkun-uhokun −0,3..−1,5 C°. Ekstremumad oma −29,9 C° (viluku) i +38,3 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −1,8 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +15,9 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus-elokus vaiše. Paneb sadegid 532 mm vodes, enamba heinkus (83 mm), vähemba redukus-sulakus (26..40 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 70..75 % röunoiš sulakus-elokus, 86..90 % redukus-uhokus.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 358 614 ristitud, vl 2021 — 341 692 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 386 855 eläjad vl 1998. Kaik 470 tuhad eläjid om ezilidnoidenke. Lidnaglomeracijan Toruninke ristitišt om läz 850 tuhad eläjid.

Sebruzlidnad[vajehta | vajehtada tekst]

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Pol'šanman sodaveikundad da niiden administrativižed keskused
Alakarpatan (Žešuv) | Alaläšan (Belostok) | Alasilezijan (Vroclav) | Kujavijan da Pomorjen (Bidgošč, Torun') | Lodzin (Lodz') | Lüblinan (Lüblin) | Lübušan (Gožuv-Vel'kopol'ski, Zelöna Gur) | Mazovijan (Varšav) | Opolen (Opole) | Penen Pol'šanman (Krakov) | Pomorjen (Gdan'sk) | Päivlaskmpol'žen Pomorjen (Ščecin) | Silezijan (Katovice) | Suren Pol'šanman (Poznan') | Sventokšistan (Kel'ce) | Varminiž-Mazuran (Ol'štin)