Hahktin

Vikipedii-späi
Hahktinan pallišk
82
0
4
18
32
18
8
2
Pb
207,2
Hahktin
Hahktinan spektr

Hahktin (Pbplumbum latinan kelel) om 82nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om nelländestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — nelländen gruppan päalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Hahktin om levitadud Man kores (14 grammad tonnas, 38. sija), i voib löuta sidä puhthas olendas. Metall tetas amuižiš aigoišpäi jo. Hahktinan sulamine oli olnu ezmäižen metallurgižen processan. Saudihe vedenveimid Amuižes Rimas.

Metall da sen purud oma toksižed.

Fizižed ičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Hahktin om jüged tagokaz hahk metall, kudamb om muga pehmed, miše voib leikata sidä veičel. Kändase üläveimeks 7,26 K lämudel. Kaičeb γ-sädegoičendaspäi hüvin. Kristalline segluz om kubine tahkoncentriruidud.

Atommass — 207,2. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 11,35 g/sm³. Suladandlämuz — 600,61 K (327,46 C°). Kehundlämuz — 2022 K (1749 C°).

Nell' stabilišt izotopad mülüb londuseližhe hahktinha: 204Pb (1,4%), 206Pb (24,1%), 207Pb (22,1%), 208Pb (52,4%). Nece om tabluden jäl'gmäine element stabiližidenke izotopoidenke. Tetas 34 ratud izotopad 178..203, 205, 209..215 atommassanke i niiden 48 izomärad.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Edel kävutihe äi hahktinad poligrafijas i benzinan ližaduseks. Ottas kävutamižhe hahktinan ühtnendoid tobjimalaz neniš produktoiš: akkumulätorbatarejad, poukahtuzsubstancijad i detonatorad, mujutimed.

Puhthan elementan järedambad tegijad oma AÜV, Kitai, EÜ:n valdkundad i Venäma. Vl 2014 tehtihe 4,58 millionad tonnoid da ümbriradoihe tošti 5,64 mln tonnoid. Maksoi 1,3..1,5 US$ kilogrammas vl 2006.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]