Maču Pikču

Vikipedii-späi
Maču Pikčun jändused vl 2009

Maču Pikču (kečuaks: Machu Piсchu — «vanh (mägen)pä») om amuižen lidnan nügüdläine nimituz Perun territorijal. Lidn seižub elämatoman Ispanižen londan jäl'ghe Peruhu (zavodihe vl 1532). Amerikalaine Hairam Bingem-tedoidai avaiži sidä mail'male vn 1911 24. päiväl heinkud.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Maču Pikčun todesine nimi om tundmatoi. Lidn om saudud inkiden Pačakutek Jupanki-imperatoran aigan (ohjasti vll 1438−1471) läz 1440 vot valdkundan rezidencijaks da pühälidnaks. Se oli koumanz' mugoine imperijas. Pojav sihe Čokekirao-lidn sijadase sil-žo Kuskon regional.

Kaik om läz 200 sauvusid kaikes Maču Pikčun kompleksas — pühäpertid, imperatoran rezidencijad, valdkundan varažomad, eläjiden kundaližed honused. Vihmsezon oleleb lidnas, manrehkaidused, no lidnan alused oma varmdad. Inkiden eziauguine te pidust' joged om kaičenus, se läbitab ülämänegid mägiden keskes, mända severz'-se päiväd.

Vl 1983 UNESCO pani lidnad Mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe. Turistoiden valu om röunatud kaičemha kompleksad murendusespäi.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Uaina Pikču-mägen pautkel, 2450 m valdmeren pindan päl, Perun suves. Urubamb-jogi jokseb mägenno. Lähembaine žilo da raudtestancii om Aguas Kal'jentes (isp.: Aguas Calientes) hulidenke purtkidenke Urubamb-jogen randal, 6 kilometras keskustal vai 30 minutas avtobusal 2040 m korktusespäi. Voib sadas amuižhe lidnhasai raudtel Kuskospäi, sid' avtobusal.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]