Purumašin

Vikipedii-späi
Üks'cilindraižen purumašinan kaks'jaiženke tegendanke korgedpainuden al radon shem. Vägi oigendase kezrvönen kal't:
1Tulkim
2Tulkmen varz'
3Kreickopf
4Šläbä
5Pol'vekaz värtmuz
6Ekscentrik klapanad ajamha
7Maihutuzkezr
8Andlendklapan
9Keskpagoine regulätor.

Purumašin om lämuzlikutim irdpalandanke. Se kändab vezipurun energijad tulkmen vai puruturbinan labidoižiden radho, sid' värtmuden likundha. Puru tegese eriližes ladimes — katl'as.

Sädand[vajehta | vajehtada tekst]

Šotlandijalaine Džeims Uatt sädi ezmäižen levitadud mail'mas purumašinan likujanke värtmudenke vl 1781[1]. Kivihil' oli sen poltuseks. Tegimištkukerdusen zavodind Anglijas om sidodud neche likutimhe.

Vl 1832 saudihe ezmäižen purumašinan Venämas Gerkules-purulaivan täht.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Purumašinan eriližuseks om se, miše levitandan da ahtištandan izotermižed ciklad tehtas vajehtamatoman tulnuden painuden aigan katl'aspäi. Purumašinan tarbhaižen tegendan koefficient rippub äjiš süišpäi, se om 25% ližaladimita. Pidab kävutada purunülälämbitand, tulnuden veden (sidä kesken boileriš) lämbituz tagapurul, elektrostancijoil — purun andmišt gazturbinoihe, sid' puruturbinoihe. Purun lämuden täuz' kävutand lujeneb TTK:n 60..90 procenthasai, nakuverz' poltust kävutase azjan ližaks.

Voib kävutada min taht poltuseks, turbhaspäi uranhasai.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Ende kävutihe purumašinoid purulaivoiš. Edel Tošt mail'man sodad saudihe purulendimid i purutraktorid, ned radoiba normaližešti da judutomašti.

Nügüd'-ki kävutadas puruturbinoid LES:oil (86% elektrust mail'mas), purupall'oid mašiništonsauvomižes, atomlaivoiden ajaimlikutimid, puruvedimid mägirajoniš. Südäipalandlikutimed leviganzihe transportan enambuses 20. voz'sadan augotišes, sikš miše niiden TTK om korktemb znamasižešti, poltuz jokseb iče torvedme i pidab penemb sijad poltusen täht, ei ole vet varaks.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. James Watt's Key Inventions Make the Steam Engine Practical (Džeims Uattan löudmižed kändiba purumašinad todeks) // Kirjutused historyofinformation.com-saital. (angl.)