Puzuänikoižed

Vikipedii-späi
Puzuänikoižed
Puzuänikoižed
Puzuänikoižiden 12 änikust
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Magnoliopsida)
Kund: Astränikoižed (Asterales)
Sugukund: Puzuänikoižed
Latinankel'ne nimi
Asteráceae Bercht. & J.Presl (1820), nom. cons.


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 35420
NCBI 4210

Puzuänikoižed (latin.: Asteraceae vai Compositae) om Kaksidülehtesižed-klassan kazmusiden sugukund. Klassan üks' kaikiš znamasižembiš, läz 33 tuhad erikoid mülüdas 1911 heimho.

Tipine heim om Astr (Aster) Puzuänikoižed-alasugukundaspäi, heimon tipine erik om stepin astr (Aster amellus).

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Erikoiden «änikod» oma änikused todeks, sišpäi sugukundan nimituz. Sugukundan kazmused oma levitadud kaikil kontinentil i klimatižil zonoil, no enamba kaiked erikoid om Pohjoižamerikas i Evrazijan subtropižes vönes.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Erikod oma üks'voččed vai äivoččed heinäsižed kazmused tobjimalaz, erasti penzhad vai madalad pud, kaks' erikod oma todesižed pud: Scalesia pedunculata Galapagosan saril i Brachylaena merana Madagaskaral.

Jur' om värtmenvuitte. Lehtesed čereduišoiš päpaloin. Gavedid pölüstoitas kazmusid. Plod om semnikaz pähkmut, äjiden erikoiden semned oma ogakahad vai höunhesižed levigandemha.

Alasugukundad[vajehta | vajehtada tekst]

Kaik lugetas 13 alasugukundad. Nimikirjutez erikoiden lugun mödhe:

Nell' alasugukundad ottas sugukundan erikoiden 99%: Asteroideae (70%), Cichorioideae (14%), Carduoideae (11%) i Mutisioideae (3%).

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]