Raisio

Vikipedii-späi
Raisio (veps. i suom.)
Reso (roč.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Suomenma
Eläjiden lugu (2020-01-01) 24,096 ristitud
Pind 49,36 km²
Raisio (veps. i suom.) Reso (roč.)
Pämez' Antti Korte
(kezaku 2020—.
velgusentäutai)
Telefonkod +358-
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3


Lidnan rajoniden kart (2007)

Raisio (mugažo suomen kelel, roč.: Reso; suomen virkand: [ˈrɑisio]) om Suomenman lidn da lidnankund Suvipäivlaskmaine Suomenma-agjas. Se om Turkun lodehline ezilidn, agjan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe üks'toštkümnespäi.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase kirjutadud purtkiš vspäi 1292. Kivižen pühäpertin sauvomine zavodihe läz 1305. vot puižen sijas. Kätihe Raision municipalitetad lidnankundaks vl 1966, se sai lidnan statusad vl 1974.

Raisio šingotase sömtegimišton i sötken edheotandoil, tetaban «Raisio Oyj»-koncernan sijaduz. Villän (valdkundan kaks' videndest), rapsan, kartohkan i lepseniden ümbriradmine znamasižiš mülüiš. Stökoltehmižen Kaune-kompanijan päfater om saudud lidnas. Järedad IKEA- (koumanz' surtte valdkundas) i Mylly- (tuha radnikoid) torguindkeskused ratas Raisios.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase agjan keskuzpalas. Baltijan meren Raisio-lahten rand (suom.: Raisionlahti) om lidnankundan suvipäivlaskmas. Raisionjogi jokseb lidnadme (20 km pitte, suom.: Raisionjoki, ende Raisajoki) pohjoižespäi suvhe i lankteb merhe kahtes kilometras lodeheze Turkun istorižes keskusespäi. Agjan Turku-keskuz levitase ani suvhe i suvipäivnouzmha Raisiospäi, matkad Turkun keskushesai om 8 km suvipäivnouzmha avtotedme. Turkun lendimport radab 3 km pohjoižpäivnouzmha Raisiospäi. Matkad Hel'sinkihesai om 157 km päivnouzmha-suvipäivnouzmha orhal vai 170 km avtotedme. Toine lähembaine lidn om Naantali ani päivlaskmha.

Vl 2020 lidnankundan ühthine pind — 50,06 km², sidä kesken kuivma 48,76 km², vezi da sokaz ma otiba 0,6 nellikkilometrad, meri — 0,7 km².

Lidnan edeline pämez' om Ari Korhonen (2010−2020).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1980 eläjiden lugu oli 18 017 ristitud, vl 2010 — 24 427 ristitud (kaikiš suremb ristitišt). Mamankelen mödhe (2016): suomen kel' — 91,8%, ročin kel' — 1,4%, toižed keled — 6,8%.

Professionaližen opendusen aluzkund om torguindškol.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]