San Paulu
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Brazilii |
Eläjiden lugu (2020) | 12,400,232 ristitud |
Pind | 1,521,11 km² |
Pämez' | Rikardu Nuneš (Ricardo Nunes, semendku 2021—) |
Telefonkod | +55−11 |
Aigvö | UTC−3 |
San Paulu (port.: São Paulo [sɐ̃w ˈpawlu]) om Brazilijan, Suviamerikan da Suvižen šurupoliškon kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe. Om ühtennimižen štatan pälidnaks.
Istorii[vajehta | vajehtada tekst]
Eländpunktan aluz om pandud katoližel missijal vl 1554 sijha, kuspäi Santus-port nägui. San Paulu sai lidnan statusad vl 1711. Šingotaškanzi kofen eksportal.
San Paulu om Latinižen Amerikan kaikiš znamasižemb azjaline keskuz. Lidnan i Rion biržsistemad oma ühtmudeks.
Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]
Lidn sijadase Brazilijan suvipäivnouzmas, Brazilijan mägištol, 800 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Atlantižen valdmeren randišthosai om 70 km vaiše (Santus-avanport). Matkad Rio-de-Žaneirohosai om 300 km päivnouzmha.
Klimat om subtropine pil'vesekaz. Voden keskmäine lämuz om +20,4 C°, kuidme +17,2 (heinku)..+23,1 (viluku) C°. Ekstremumad oma +0,8 C° (kezaku, heinku) i +37,8 C° (viluku, reduku, kül'mku). Paneb sadegid 1658 mm vodes. Kuiv sezon om tal'vel (kezaku-eloku, 32..60 mm kus), vihmoiden sezon om tal'vkus-keväz'kus (229..292 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 68..77 % röunoiš voden aigan.
Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]
San Paulu jagase ühesaks zonaks vspäi 1986, ned alajagasoiš 32 lidnrajonaks (port.: subprefeitura).
Edeline lidnan pämez' (port.: prefeito de São Paulo) om Bruno Kovas (Bruno Covas, sulaku 2018 — sulaku 2021).
Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]
Vn 2011 Brazilijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 316 149 ristitud. Kaik 12 106 920 eläjad oli lidnas vl 2017. Läz 22 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas 7 947 nellikkilometrad pindal (port.: Grande São Paulo, kaikiš suremb valdkundas) vl 2020.
Transport[vajehta | vajehtada tekst]
Avtobusad, trolleibusad, metro, ezilidnelektrojonused, punolendimed i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten radab vspäi 1974 (viž jonod, 69 stancijad, 76 km raudted).
Kaik kaks' rahvahidenkeskešt lendimportad holitadas lidnad, ned oma San Paulu − Guarul'jus-lendimport (GRU) i Kogonjas − San Paulu-lendimport (CGH).
Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]
Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]
San Paulu Vikiaitas |