Suviural'sk

Vikipedii-späi
Suviural'sk
Южноуральск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 37,313 ristitud
Pind 110,57 km²
Suviural'sk Южноуральск
Pämez' Jaroslav Kulenko
(sügüz'ku 2020—)
Telefonkod +7−35 134-xx-xxx
Avtokod 74, 174
Aigvö UTC+5 (MSK+2)


Suviural'sk (ven.: Южноура́льск) om Venäman lidn Čeläbinskan agjan keskuzpalan suves. Se om Suviural'skan lidnümbrikon administrativine keskuz (vspäi 2005).

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1948 sauvomha da holitamha Suviural'skan GRES:ad. Augotihe kuti Suviural'skii-radnikžilo vides..kümnes kilometras päivlaskmha kozakoiden Nižneuvel'skai-stanicaspäi (nüg. Uvel'skii-žilo, aluz vl 1745). Suviural'skii oli lidnanvuiččeks žiloks vspäi 1950, sai lidnan statusad vl 1963.

Suviural'sk šingotase GRES:an elektrusen pästandal (radab londuseližel gazal i bural hilel paloin), kvarcan kristalliden tegimel, porcellanastjoiden i erazvuiččiden elektroizolätoriden[1] tegimil, sömtegimištol (maidtegim, leibän edheotand), sauvondmaterialiden edheotandoil (metalližkonstrukcijad i niiden cinkuind), avtoližavedamiden tegimel.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Uvel'k-jogen hural randal (ven.: Увелька 234 km pitte, Tobolan hurapol'ne bassein) läz täuzin, 238 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Suviural'skan vezivaradim (17,2 km²) om saudud jogel ani pohjoižhe-lodeheze lidnaspäi vl 1952. Matkad Čeläbinskhasai om 80 km pohjoižhe orhal, 87 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Troick 44 km suvhe-suvipäivnouzmha orhal, 49 km avtotedme vai raudtedme, Plast 31 km päivlaskmha orhal vai 35 km avtotedme, i Jemanželinsk 35 km pohjoižhe orhal, 40 km avtotedme vai raudtedme.

Suviural'sk-raudtestancii om seičemekilometrižen sarakon «Čeläbinsk — Troick»-keskustaspäi lopstancijaks. Se radab vspäi 1963, ezilidnelektrojonused ajoiba vhesai 2015, om vaiše jüguiden täht nügüd'. «Čeläbinsk — Troick»-avtote om lidnan päivnouzmaižeks röunaks.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Letägino-žilo (151 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho Suviural'skan ližaks. Lidnümbrikon pind — 110,57 km².

Edeline lidnan pämez' (Administracijan pämez') om Aleksandr Lazarev (kül'mku 2015 — sügüz'ku 2020). Lidnümbrikon Deputatoiden suiman ezimez' om Danil Belä vn 2020 sügüz'kuspäi.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 37 877 ristitud, lidnümbrikon — 38 030 ristitud. Kaik 37 801 eläjad oli lidnas i 37 952 eläjad kaikes lidnümbrikos vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 40..41 tuhad eläjid vll 1989−2001 (41 700 rist. vl 1992).

Rahvahad (2010): venälaižed — 93,4 %, ukrainalaižed — 2,1 %, totarlaižed — 1,3 %, toižed rahvahad — 3,2 %.

Ortodoksižen hristanuskondan nell' jumalanpertid[2] oma saudud lidnas vspäi 1993. Protestantizman kaks' pühäpertid oma letud: evangelistoiden Uz' Zavet-jumalanpert' i baptizman pühäpert'. Islaman pen' mečet' om sätud i avaitud vspäi 2016, pämečet' om sauvomas[3].

Professionaližen opendusen aluzkund om Suviural'skan energetine tehnikum[4] sen politehniženke alajagusenke, mugažo Čeläbinskan üläopendusen koumen aluzkundan filialad ratas lidnas.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Suviural'skan armaturižizolätorižen tegimen sait (aiz.ru). (ven.) (angl.)
  2. Suviural'skan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  3. Lidnan islamanuskojiden kundan sait (mechet2209.ru). (ven.)
  4. Suviural'skan energetižen tehnikuman sait (yets.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Čeläbinskan agjan lidnad
| Bakal | Čebarkul' | Čeläbinsk | Jemanželinsk | Jurüzan' | Karabaš | Kartali | Kasli | Katav-Ivanovsk | Kištim | Kopeisk | Korkino | Kus | Magnitogorsk | Miass | Min'jar | Näzepetrovsk | Ozörsk | Plast | Satk | Sim | Snežinsk | Suviural'sk | Zlatoust | Troick | Tröhgornii | Ust'-Katav | Üläufalei | Üläural'sk