Ukrainalaižed

Vikipedii-späi
Ukrainalaižed rahvahansädoiš Gustav-Teodor Paulin kirjaspäi (1857)

Ukrainalaižed (ičeze nimituz: українці, üks'lugu українець, українка) oma indoevropalaine, slavine rahvaz.

Ukrainalaižiden rahvahankel' om ukrainan kel', se om üks' indoevropalaižiš, slavižiš kelišpäi. Ukrainan ukrainalaižiden znamasine pala om bilingvad, toine kel' om venäkel'.

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Rahvahan kodima sijadase Dnepr-, Dnestr- da Pripät'- jogiden keskes, se om ukrainalaižiden kodima tähäsai tobman palan.

Ühthine lugu om läz 45 millionad ristituid, koumanz' slavine rahvaz lugumäran mödhe. Ukrainalaižed elädas Ukrainas (sen ristitišton enambuz), Venämas[1], Kanadas, Brazilijas, AÜV:oiš, Kazahstanas, Argentinas, Saksanmas, mugažo enččen Nevondkundaližen Ühtištusen maiš da Päivnouzmaižen Evropan toižiš maiš.

Erased rahvahad — poleščuklaižed (Ukrainan pohjoižröunanno), guculalaižed (Karpatiden pautkil), boikalaižed (Päivlaskmaine Ukrain) da lemkilaižed (Pol'šanma, Päivlaskmaine Ukrain) — lugetas ukrainalaižiden etnosikš.

Religii[vajehta | vajehtada tekst]

Religijan mödhe 21. voz'sadan augotišes ukrainalaižiden enambuz oma ortodoksižed hristanuskojad da ateistad, om penemba katoližid hristanuskojid i protestantoid.

Keitand[vajehta | vajehtada tekst]

Ukrainan keitandan ičevuiččend om produktoiden suren verdan kombiniruidud lämuzümbriradmine (boršš ozutesikš) i neniden söndtavaroiden velgusine kävutand: svökl, sigarazv, nižujauh (amuižen aigan rugižjauh oli sen sijas), greč. Endevanhad ukrainan jomad oma meded, olud, vasad, uzvarad.

Vinan tehmine om levitadud Ukrainas amuižespäi, eziauguižešti oli valdkundan suvipalas.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Kahtenz' surtte rahvahaline vähembuz totarlaižiden jäl'ghe, vn 2010 rahvahanlugemine (ozutadud rahvahudenke): 1,4%, 1,9 mln; vn 2002 rahvahanlugemine — 2,0%, 2,9 mln eläjid.