Stambul
Valdkund | Turkanma |
Eläjiden lugu (2019) | 15,519,267 ristitud |
Pind | 5,461 km² |
Pämez' | Ekrem Imamoglu (sulaku 2019—. Ekrem İmamoğlu) |
Telefonkod | +90−212 (evropine pala). +90−216 (azijalaine pala) |
Aigvö | UTC+3 |
Stambul (turk.: İstanbul [isˈtambuɫ], ende Vizantii i Konstantinopol' mugažo) om Turkanman kaikiš suremb lidn da agj, sen kaikiš znamasižemb port, kul'turan da ižandusen keskuz. Valdkundan kaikutte videnz' ristit eläb neciš lidnas. Evropan kaikiš suremb lidn ku lugeda molembid paloid.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kaikiš amuižembad eländpunktad lidnan territorijal oliba neolital völ, vl 6700 EME. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 667 EME kuti Vizantii. Dokumentiruidud lidnan istorii zavodiše vl 659 e.m.e., konz amuižgrekalaižed tuliba azijalaižhe palaha.
Rimalaine Konstantin I Sur'-imperator sirdi imperijan pälidnad sihe vl 330 meiden erad, udesnimitihe Vizantii-lidnad ezmäi Uz' Rim, no pigai nimitaškanzihe Konstantinopolikš (turk.: Konstantiniyye) imperatoran oiktastuseks. Lidn oli Vizantijan i Osmanan imperijoiden pälidnaks. Lidn vajehti oficiališt nimitust vaiše vl 1930, hot' läz nügüdläine Istinpolin-nimi oli olmas araban keles 15. voz'sadaspäi. Edeline nimituz kaičese grekan keles.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Stambul om transkontinentaline, se sijadase Bosfor-sal'men molembil randoil, üks' pala om Evropas, toine — Azijas, 0..537 m korktusil, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sal'men randad ühtenzoittas sildoil da raudtetonnelil. Voib olda manrehkaidusid 7,5 magnitudhasai.
Kaik koume klimatzonad om lidnan territorijal erazvuiččen korktusen tagut. Suvipalan klimat om subtropine, toižen palan klimat om ven, Keskmeren i valdmeren klimatan röunal. Suvipalan keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz, siš voden keskmäine lämuz om +15,0 C°, heinkun-elokun +24,7..+25,0 C°, kezakun i sügüz'kun +21,1 i +22,0 C°, tal'vkun-keväz'kun +6,2..+8,3 C°. Ekstremumad oma −12,6 C° (viluku) i +39,5 C° (sügüz'ku). Kezaaigan minimum om +8,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +23,1 C° (tal'vku). Ei voib panda halad semendkus-redukus (semendkun minimum om +1,4 C°). Paneb sadegid 648 mm vodes, enamba redukus-uhokus (69..87 mm kus), vähemba semendkus-elokus (20..31 mm kus). Paneb lunt 17 sm kahesas päiväs keskmäras tal'vel. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 68..73 % röunoiš sulakus-sügüz'kus i 77..79 % redukus-uhokus. Pohjoižpalan klimat om vähäižen vilumb i nepsamb. Meriveden kun keskmäine lämuz vajehtase +7,7 (uhoku)..+24,9 C° (eloku) röunoiš, se ülitab +20 C° kezakus-sügüz'kus.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn jagase 39 nimitadud rajonaks, edel 2009. vot niiden lugu oli 32.
Edeline lidnan pämez' oli Mevlüt Uisal (sügüz'ku 2017 — keväz'ku 2019).
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad, tramvai, vezitransport, metropoliten (kebn metro vspäi 1989, manalaine pala vspäi 2000, kuz' jonod, 89 stancijad, 115 km raudted) i funikulör (vspäi 1875), ezilidnjonused i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Järedad jügumeriportad ratas lidnas, om meriavtobusad stancijoidenke passažiroiden täht. Kaks' päraudtestancijad: Haidarpašan Azijas i Sirkedži evropižes palas.
Rahvahidenkeskeine civiline Stambul-lendimport (IST, 52,5 mln passažiroid vl 2019) radab vn 2018 redukuspäi, se sijadase 35 km lodeheze lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Evrazijadme i Pohjoižafrikan järedoihe lidnoihe, mugažo Turkanmadme, om reisid AÜV:oihe i Afrikadme.
Sebruzlidnad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Andmused sebruzlidnoiš oma ottud Suren Stambulan saitalpäi[1].
- Almati, Kazahstan (vspäi 1998)
- Amman, Jordanii (1997)
- Bankok, Tailand (2009)
- Barselon, Ispanii (1997)
- Beirut, Livan (2010)
- Bengazi, Livii (2013)
- Berlin, Saksanma (1989)
- Damask, Sirii (2006)
- Džakart, Indonezii (2007)
- Džidd, Saudan Arabii (1984)
- Džohor Baru, Malaizii (1983)
- Dubai, Araban Ühtenzoittud Emiratad (1997)
- Durres, Albanii (1998)
- Filipe, Bolgarii (2001)
- Guančžou, Kitai (2012)
- Hartum, Sudan (2001)
- Hjuston, Tehas, Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (1988)
- Kair, Egipt (1988)
- Kazan', Tatarstan, Venälaine Federacii (2002)
- Konstanc, Romanii (2001)
- Köl'n, Pohjoine Rein da Vestfalii, Saksanma (1997)
- Lahor, Pakistan (1975)
- Mari, Turkmenistan (1994)
- Mehiko, Meksik (2010)
- Ndžamen, Čad (2014)
- Odess, Ukrain (1997)
- Oš, Kirgizstan (1998)
- Piter, Venäma (1990)
- Pusan, Korejan Tazovaldkund (2008)
- Rabat, Marok (1991)
- Rio-de-Žaneiro, Brazilii (1965)
- Sarajevo, Bosnii da Gercegovin (1997)
- Simonoseki, Japonii (1972)
- Skopje, Pohjoižmakedonii (2003)
- Šanhai, Kitai (1997)
- Tbilis, Gruzii (2016)
- Tebriz, Iran (2010)
- Tunis, Tunis (2010)
- Venecii, Italii (2007)
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Stambul-municipalitetan oficialine portal (ibb.gov.tr). (turk.) (angl.)
- Stambulan gubernatoran ohjastusen oficialine portal (istanbul.gov.tr). (turk.)
Stambul Vikiaitas |