Stambul

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Stambul
İstanbul
Valdkund Turkanma
Eläjiden lugu (2019) 15 519 267 ristitud
Pind 5 461 km²
Stambul İstanbul
Pämez' Ekrem Imamoglu
(sulaku 2 019—,
Ekrem İmamoğlu)
Telefonkod +90-212 (evropine pala),
+90-216 (azijalaine pala)
Aigvö UTC+3


Lidnan-agjan transportine kart (2014)

Stambul (turk.: İstanbul [isˈtambuɫ], ende Vizantii i Konstantinopol' mugažo) om Turkanman kaikiš suremb lidn da agj, sen kaikiš znamasižemb port, kul'turan da ižandusen keskuz. Valdkundan kaikutte videnz' ristit eläb neciš lidnas. Evropan kaikiš suremb lidn ku lugeda molembid paloid.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kaikiš amuižembad eländpunktad lidnan territorijal oliba neolital völ, vl 6700 EME. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 667 EME kuti Vizantii. Dokumentiruidud lidnan istorii zavodiše vl 659 e.m.e., konz amuižgrekalaižed tuliba azijalaižhe palaha.

Rimalaine Konstantin I Sur'-imperator sirdi imperijan pälidnad sihe vl 330 meiden erad, udesnimitihe Vizantii-lidnad ezmäi Uz' Rim, no pigai nimitaškanzihe Konstantinopolikš (turk.: Konstantiniyye) imperatoran oiktastuseks. Lidn oli Vizantijan i Osmanan imperijoiden pälidnaks. Lidn vajehti oficiališt nimitust vaiše vl 1930, hot' läz nügüdläine Istinpolin-nimi oli olmas araban keles 15. voz'sadaspäi. Edeline nimituz kaičese grekan keles.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Stambul om transkontinentaline, se sijadase Bosfor-sal'men molembil randoil, üks' pala om Evropas, toine — Azijas, 0..537 m korktusil, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sal'men randad ühtenzoittas sildoil da raudtetonnelil.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Edeline lidnan pämez' oli Mevlüt Uisal (sügüz'ku 2017 — keväz'ku 2019).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, tramvai, vezitransport, metropoliten (kebn metro vspäi 1989, manalaine pala vspäi 2000, 6 jonod, 89 stancijad, 115 km raudted) i funikulör (vspäi 1875), ezilidnjonused i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Järedad jügumeriportad ratas lidnas, om meriavtobusad stancijoidenke passažiroiden täht. Kaks' päraudtestancijad: Haidarpašan Azijas i Sirkedži evropižes palas.

Rahvahidenkeskeine civiline Stambul-lendimport (IST, 52,5 mln passažiroid vl 2019) radab vn 2018 redukuspäi, se sijadase 35 km lodeheze lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Evrazijadme i Pohjoižafrikan järedoihe lidnoihe, mugažo Turkanmadme, om reisid AÜV:oihe i Afrikadme.

Sebruzlidnad[1][redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Sister Cities of Istanbul (Stambulan sebruzlidnad) // Greatistanbul.com. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]