Stavropol'

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Stavropol'
Ставрополь
 Lidnanznam
Coat of Arms of Stavropol (1994).png
 Flag
Flag of Stavropol.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 433 577 ristitud
Pind 171,7 km²
Stavropol'Ставрополь
Pämez' Andrei Džatdoev (2 016—)
Telefonkod +7-8 652-xxx-xxx
Avtokod 26, 126
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Stavropolin administrativižed rajonad (vspäi 1977):
     Tegimišton rajon      Oktäbrin rajon      Leninan rajon

Stavropol' (ven.: Ставрополь) om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Stavropolin randan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1777 kuti Stavropol' Kavkazal. Vl 1785 se sai lidnan statusad. Vl 1897 raudte tuli lidnha Kavkazskai-stancijaspäi, ühtenzoiti lähiženke «Rostov DonalVladikavkaz»-raudtejononke.

Vozil 1935—1943 lidnan nimi oli Vorošilovsk. Vspäi 1964 udesnimitihe Stavropolid Volgaveres, i oficialine nimi tegihe nügüdläižikš.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Stavropolin randan päivlaskmas, Kavkazan ezimägištol, 230..660 m korktusil valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 1230 km pohjoižhe orhal vai 1410 km avtotedme. Järed vezišt sijadase lidnümbrikon päivlaskmas — Sengileevskoje-vezivaradim (42 km²), Jegorlik-jogi täudub sidä, kudambad sen ližaks Kuban' täudub Nevinnomisskan kanalan kal't. Lidnümbrik om ümbärtud Špakan rajonan territorijal. Lähembaižed järedad lidnad oma pohjoine Mihailovsk-kaimdailidn, Nevinnomissk suvhe (46 km orhal) i Armavir päivlaskmha (67 km orhal).

Toine lidnümbrikon eländpunkt om Grušovii-futor (196 eläjad vl 2017). Lidnan ümbrikon pind — 276,7 km², lidnan pind — 171,7 km². Stavropol' jagase koumhe administrativižhe rajonha, ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš.

Eläjad da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 398 539 ristitud. Nügüdläine lidnan ristitišton lugu om kaikiš suremb kaikes aigas (vl 2017). Läz 600 tuhad elädas ezilidnoidenke.

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad ühtenzoittas Stavropolid randan lidnoidenke, sen ližaks voib sadas raudtel Kavkazan Mineraližed Veded-regionhasai randan suves. Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Stavropol'-lendimport (STW / СТВ) sijadase ani lidnan röunan taga pohjoižpäivnouzmas, Mihailovsk-kaimdailidnas, tehtas reisid Moskvha i Stambulha.

Lidnan nägud[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Stavropolin randan lidnad
Blagodarnii | Budönnovsk | Georgijevsk | Ipatovo | Izobil'nii | Jessentukad | Kislovodsk | Lermontov | Mihailovsk | Mineraližed Veded | Neftekumsk | Nevinnomissk | Novoaleksandrovsk | Novopavlovsk | Pätigorsk | Stavropol' | Svetlograd | Zelenokumsk | Železnovodsk


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.