Sur' Britanii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Sur' Britanii
United Kingdom
 Flag
Flag of the United Kingdom.svg
 Valdkundznam
Royal Coat of Arms of the United Kingdom.svg
Pälidn London
Eläjiden lugu (2018) 65 105 246[1] ristitud
Pind 243 610 km²
Sur' Britanii United Kingdom
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Elizavet Toine
Päministr Tereza Mei
Religii hristanuskond, ateizm
Valüt sterlingiden funt (£) (GBP)
Internet-domen .uk[2]
Telefonkod +44
Aigvö tal'vel UTC+0,
kezal UTC+1

Sur' Britanii (angl.: United Kingdom «ühtenzoittud kunigahuz»), täuz' oficialine nimituz — Suren Britanijan da Pohjoižen Irlandijan Ühtenzoittud Kunigahuz (anglijan kelel: United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland), om sar'hine valdkund Päivlaskmpol'žes Evropas. Päine da sen kaikiš suremb lidn om London. Vspäi 1973 Evropan Ühtištusen ühtnii. Se om valdkund südäitukuiženke azegištonke, ÜRO:n Varuitomuden nevondkundan kaikenaigaine ühtnii.

Üks'jäine röun kuivudme om Irlandijanke (360 km). Vaiše 35 km om Suren Britanijan suvirandištospäi Francijan pohjoižrandištho La Manš-sal'men kal't, ned oma ühtenzoittud vižkümnekilometrižel evrotonnelil.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1707 1. päiväl semendkud Akt Anglijan da Šotlandijan ühtištuses om allekirjutadud.

Vn 1801 1. päiväl vilukud Akt Suren Britanijan da Irlandijan ühtištuses om allekirjutadud.

Ei ole Konstitucijad valdkundas ühtenzoittud dokumentaks tähäsai. Statutad, käskuzkundaližed precedentad, rahvahidenkeskeižed kožundkirjutesed da konstitucižed verod oma sen sijas.

Geografii da klimat[redaktiruida | redaktiruida purde]

Suren Britanijan fotokuva kaimdajaspäi (vn 2002 sulaku).

Valdukundan sijaduz om Britanižil saril (Sur' Britanii-sarel, Irlandii-saren pohjoižpäivnouzmpol'žel palal, Normandižil saril), Atlantižen valdmeren randal. Pind om 243 610 km²[3]. Ümbärdajad mered: Irlandijan, Kel'tine, Gebrid- da Pohjoiž-. Randanpird om läz 31 368 km.[4]

Pohjoižel da päivlaskmal om mägid (Pohjoine Šotlandijan mägišt, Penninad i Kembrižed mäged). Suvel da suvenpäivnouzmal om kukhikahid tazangištoid. Sariden kümne kaikiš korktembid mägenpäd sijadasoiš Šotlandijas, kaikiš korktemb čokkoim om Ben Nevis-mägi (1343 m). Kaikiš alahaižemb čokkoim om Fenland (−4 m) Anglijan päivnouzmas.

Päjoged oma Temz (334 km pitte), Severn (310 km), Trent (298 km), Mersi (109 km) i Klajd (170 km). Kaikiš järedamb järv om Loh Nej (396 km²) Pohjoižen Irlandijan territorijal.

Klimat om valdmerine neps. Uhokun keskmäine lämuz' +3..+7 C° da heinkun +11..+17 C°.

Londuseližed varad oma kivihil', kivivoi, londuseline gaz, metallad (raud, tin, hahktin, kuld, hobed), mouckivi, sauvondgips, kaolin, keitandsol, kala, reskvezi.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vestminster-pert'kulu om valdkundan parlamentan molembiden kodiden ištundsija Londonas.

Istorikad lugedas Surt Britanijad nügüd'aigaižen parlamentaižen demokratijan sündundsijaks. Sur' Britanii om unitarine valdkund administrativižikš.

Valdkundan ohjandusen form om konstitucine parlamentine monarhii. Sen pämez' om Elizavet Toine-kunigaznaine vspäi 1952. Monarh om tobmuden koumen sarakon pämeheks. Hän voib pästta radmaspäi suim, panda ministrid radnikusele, tedotada sodad verast valdkundad vaste ülembaižeks armijan käskmeheks.

Parlament om kaks'kodine. Valičendad oleskeldas paksumb, mi kerdan videks vodeks. Lordoiden kodi (angl.: House of Lords) om üläkodi, ei ole sen ühtnijoiden lugumäran röunadusid, nügüd' mülüb 763 ühtnijad (valitas heid alakodin partijoišpäi tobjimalaz, vai pandas radnikusele elon hätkte). Alakodi, Kundoiden kodi (angl. House of Commons), mülütab 650 ristitud, rahvaz valičeb heid. Päministr om ühteks parlamentan ühtnijoišpäi, iče paneb ministrid radsijha (monarh vaiše hüvästab hänen valičend), alakodin ühtnijad valitas händast järgeližen äniden enambusen mödhe.

Parlamentan alakodin ühtnijoiden edelstrokuižed valičendad oliba vn 2017 8. päiväl kezakud. Konservativine partii Tereza Meinke ezinenas sai äniden enambust möst (318 än't 650:späi, 42,4%). Tereza Mei radab päministran vs 2016 heinkun 13. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Suren Britanijan administrativiž-territorialine jagand.

Sures Britanijas om 4 administrativiž-territorialižed palad:

Jäl'gmäižed koume palad oma znamasiženke avtonomijanke Anglijaspäi.

Sen ližaks, Sur' Britanii valdoičeb 14 merentagaižel territorijal da 3 kunigahan mal. Ned ei ole Suren Britanijan palad juridižikš.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eläjiden lugu[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sur' Britanii om :n koumanz' valdkund ičeze ristitišton lugumäran mödhe. Valdkundan kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Kaikuččel vodel 1-lopunke tehtas valdkundan rahvahanlugemišt, kerdan kümnes vodes. Suren Britanijan eläjiden lugu (1901−2011):[5]

Voz' Eläjiden lugu
1901 38 237 000
1911 42 082 000
1921 44 027 000
1931 46 038 000
1951 50 225 000
1961 52 709 000
1973 56 223 000
1981 56 357 000
1991 57 439 000
1998 58 475 000
2001 59 113 000
2005 60 235 000
2007 60 986 000
2009 61 792 000
2011 63 181 775[6]
2013 64 100 000[7]

Suren Britanijan rahvahad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Igähižed eläjad — 92% (2001)[8]:

Lidnad (Sitid)[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kaik om 69 lidnad (sitid). Suren Britanijan kaikiš surembad lidnad (enamba 450 tuh. ristituid vl 2011[9], surembaspäi penembha): London, Börmingem, Lids, Glazgo, Šeffild, Bredford, Mančester, Edinburg, Liverpul'.

Rahvahanižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 Suren Britanijan päeksport oli likutimed da niiden palad (läz 20%), kivivoi (15%), himižen sarakon produkcii (10%), avtod (8%); toine eksport — zelläd (5%), almazad (2%), ezitegesed olut tehmaha (2%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Suren Britanijan ristitišton lugun endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Mugažo .eu kuti :n ühtnii; .gb-domen om kävutamatoi.
  3. Suren Britanijan pind // The World Factbook of CIA (Mail'man faktoiden kirj). — Cia.gov. (angl.)
  4. How long is the UK coastline? (Min pitte Suren Britanijan randanpird?). — Cartography.org.uk. (angl.)
  5. Annual abstract of statistics. Chapter 15 Population and vital statistics (Jogavozne statistine satusenladind. Jaguz 15 Ristitišt i statistik sen elos). — Office for National Statistics (ons.gov.uk).
  6. 2011 Census: Population Estimates for the United Kingdom, 27 March 2011 (Rahvahanlugemine: Ristitišton endustused Suren Britanijan täht, 27. keväz'ku 2011). — Office for National Statistics (ons.gov.uk), 2012-12-17.
  7. Population Estimates for UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland, Mid-2013 (Ristitišton endustused Suren Britanijan täht, Anglii i Uel's, Šotlandii i Pohjoine Irlandii 2013. voden keskes). — Office for National Statistics (ons.gov.uk). (angl.)
  8. Vn 2001 rahvahanlugemižen andmused: etnižuz. — Statistics.gov.uk.
  9. 2011 Census: KS101EW Usual resident population, local authorities in England and Wales (Vn 2011 rahvahanlugemine: järgeline sijaline ristitišt, tobmuden organad Anglijas i Uel'sas). — Office for National Statistics (ons.gov.uk).

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.