Sur' Britanii

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Sur' Britanii
United Kingdom
 Flag
Flag of the United Kingdom.svg
 Valdkundznam
Royal Coat of Arms of the United Kingdom.svg
Pälidn London
Eläjiden lugu (2013) 64 100 000[1] ristitud
Pind 243 610 km²
Sur' BritaniiUnited Kingdom
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Elizavet Toine
Päministr Devid Kemeron
Religii hristanuskond, ateizm
Valüt sterlingiden funt (£) (GBP)
Internet-domen .uk[2]
Telefonkod +44
Aigvö tal'vel UTC+0,
kezal UTC+1

Sur' Britanii, täuz' oficialine nimituz — Suren Britanijan da Pohjoižen Irlandijan Ühtenzoittud Kunigahuz (anglijan kelel: United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland), om sar'hine valdkund Päivlaskmpol'žes Evropas. Päine da sen kaikiš suremb lidn om London. Vspäi 1973 Evropan Ühtištusen ühtnii. Se om valdkund südäitukuižen azegištonke, ÜRO:n Varuitomuden nevondkundan kaikenaigaine ühtnii.

Üks'jäine röun kuivudme om Irlandijanke (360 km). Suren Britanijan suvirandištospäi Francijan pohjoižrandištho om vaiše 35 km La Manš-sal'men kal't, ned oma ühtenzoittud vižkümnekilometraižel evrotonnelil.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1707 semendkun 1. päiväl Akt Anglijan da Šotlandijan ühtištuses om allekirjutadud.

Vl 1801 vilukun 1. päiväl Akt Suren Britanijan da Irlandijan ühtištuses om allekirjutadud.

Ei ole Konstitucijad valdkundas ühtenzoittud dokumentaks tähäsai. Statutad, käskuzkundaližed precedentad, rahvahidenkeskeižed kožundkirjutesed da konstitucižed verod oma sen sijas.

Geografii da klimat[redaktiruida | redaktiruida purde]

Suren Britanijan fotokuva kaimdajaspäi (2002).

Valdukundan sijaduz om Britanižil saril (Sur' Britanii-sarel, Irlandii-saren pohjoižpäivnouzmpol'žel palal, Normandižil saril), Atlantižen valdmeren randal. Pind om 243 610 km²[3]. Ümbärdajad mered: Irlandijan, Kel'tine, Gebrid- da Pohjoiž-. Randanpird om läz 31 368 km[4].

Pohjoižel da päivlaskmal om mäged (Pohjoine Šotlandijan mägišt, Penninad da Kembrižed mäged). Suvel da suvenpäivnouzmal oma kukhikahad tazangištod. Kaikiš korktemb čokkoim om Ben Nevis-mägi (1343 m) Šotlandijas. Kaikiš alahaižemb čokkoim om Fenland (-4 m).

Päjoged oma Temz (334 km), Severn (310 km), Trent (298 km), Mersi (109 km) da Klajd (170 km). Kaikiš jaredamb jarv' om Loh Nej (396 km²) Pohjoižen Irlandijan territorijal.

Klimat om valdmerine, neps. Uhokun keskmäine lämuz' +3...+7°C da heinkun +11...+17°C.

Londuseližed varad oma kivihil', kivivoi, londuseline gaz, metallad (raud, tin, hahktin, kuld, hobed), mouckivi, sauvondgips, kaolin, keitandsol, kala, reskvezi.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vestminster-pert'kulu om valdkundan parlamentan molembiden kodiden ištundsija Londonas.

Istorikad lugedas Surt Britanijad nügüd'aigaižen parlamentaižen demokratijan kodimaks. Sur' Britanii om unitarine valdkund administrativižikš. Valdkundan ohjandusen form om konstitucine parlamentine monarhii. Sen pämez' om Elizavet Toine-kunigaznaine.

Monarh om tobmuden koumen sarakon pämeheks. Hän voib pästta radmaspäi suim, panda ministrid radnikusele, tedotada sodad verast valdkundad vaste ülembaižeks armijan käskmeheks.

Parlament om kaks'kodine. Valičendad oleskeleba paksumb, mi kerdan videks vodeks. Lordoiden kodi (angl. House of Lords) om üläkodi, sen ühtnijoiden lugumärad eile röunatusid, nügüd' mülüb 763 ühtnijoid (heid valitadas alakodin partijoišpäi tobjimalaz, vai pandas radnikusele elon hätkte). Alakodi, Kundoiden kodi (angl. House of Commons), mülüb 650 ristitud (niid rahvaz valičeb). Päministr om üks' parlamentan ühtnijoišpäi, iče paneb ministrid radsijaha (monarh vaiše hüvästab hänen valičend), händast alakodin ühtnijad valitas järgeližen äniden enambusen mödhe.

Järgenduseližed valičendad parlamentan alakodihe oliba vl 2015 semendkun 7. päiväl. Konservativine partii Kemeron Devidanke lideraks sai äniden enambust (331 än't 650:späi). Devid Kemeron radab päministran kahtenden strokun (vspäi 2010).

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Suren Britanijan administrativiž-territorialine jagand.

Sures Britanijas om 4 administrativiž-territorialižed palad:

Jäl'gmäižed koume palad oma znamasižen avtonomijanke Anglijaspäi.

Sen ližaks, Sur' Britanii valdoičeb 14 merentagaižel territorijal da 3 kunigahan mal. Ned ei ole Suren Britanijan palad juridižikš.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eläjiden lugu[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sur' Britanii om :n koumanz' valdkund ičeze ristitišton lugumäran mödhe.

Kaikuččen voden 1-lopunke tegese valdkundan rahvahanlugemine, kerdan kümnes vodes. Suren Britanijan eläjiden lugu (1901 — 2011)[5]

Voz' Eläjiden lugu
1901 38 237 000
1911 42 082 000
1921 44 027 000
1931 46 038 000
1951 50 225 000
1961 52 709 000
1973 56 223 000
1981 56 357 000
1991 57 439 000
1998 58 475 000
2001 59 113 000
2005 60 235 000
2007 60 986 000
2009 61 792 000
2011 63 181 775[6]

Suren Britanijan rahvahad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Jur'eläjad — 92 % (2001)[7]:

Lidnad (Sitid)[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kaik om 69 lidnad (sitid). Suren Britanijan kaikiš surembad lidnad (enamba 450 tuh. ristituid vl 2011[8], surembaspäi penembha): London, Börmingem, Lids, Glazgo, Šeffild, Bredford, Mančester, Edinburg, Liverpul'.

Rahvahanižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 Suren Britanijan päeksport oli likutimed da niiden palad (läz 20%), kivivoi (15%), himižen sarakon produkcii (10%), avtod (8%); toine eksport — zelläd (5%), almazad (2%), ezitegesed olut tehmaha (2%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Population Estimates for UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland, Mid-2013. — Office for National Statistics (ons.gov.uk). (angl.)
  2. Mugažo .eu kuti :n ühtnii; .gb-domen om kävutamatoi.
  3. Suren Britanijan pind. — The World Factbook of CIA. — Cia.gov. (angl.)
  4. How long is the UK coastline? (angl.)
  5. Annual abstract of statistics. Chapter 15 Population and vital statistics. — Office for National Statistics (ons.gov.uk).
  6. 2011 Census: Population Estimates for the United Kingdom, 27 March 2011. — Office for National Statistics (ons.gov.uk), 2012-12-17.
  7. Vn. 2001 rahvahanlugemižen andmused: etnižuz. — Statistics.gov.uk.
  8. 2011 Census: KS101EW Usual resident population, local authorities in England and Wales. — Office for National Statistics (ons.gov.uk).

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Evropan valdkundad
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Litvanma | Lihtenštein | Lüksemburg | Mad'jaranma | Makedonii | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.