Sur' Britanii
Flag
|
Valdkundznam
|
| Pälidn | London |
| Eläjiden lugu (2013) | 64 100 000[1] ristitud |
| Pind | 243 610 km² |
| |
| Kel' | anglijan |
| Valdkundan pämez' | Elizavet Toine |
| Päministr | Tereza Mei |
| Religii | hristanuskond, ateizm |
| Valüt | sterlingiden funt (£) (GBP) |
| Internet-domen | .uk[2] |
| Telefonkod | +44 |
| Aigvö | tal'vel UTC+0, kezal UTC+1 |
Sur' Britanii, täuz' oficialine nimituz — Suren Britanijan da Pohjoižen Irlandijan Ühtenzoittud Kunigahuz (anglijan kelel: United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland), om sar'hine valdkund Päivlaskmpol'žes Evropas. Päine da sen kaikiš suremb lidn om London. Vspäi 1973 Evropan Ühtištusen ühtnii. Se om valdkund südäitukuižen azegištonke, ÜRO:n Varuitomuden nevondkundan kaikenaigaine ühtnii.
Üks'jäine röun kuivudme om Irlandijanke (360 km). Suren Britanijan suvirandištospäi Francijan pohjoižrandištho om vaiše 35 km La Manš-sal'men kal't, ned oma ühtenzoittud vižkümnekilometraižel evrotonnelil.
Südäiolend
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vl 1707 semendkun 1. päiväl Akt Anglijan da Šotlandijan ühtištuses om allekirjutadud.
Vl 1801 vilukun 1. päiväl Akt Suren Britanijan da Irlandijan ühtištuses om allekirjutadud.
Ei ole Konstitucijad valdkundas ühtenzoittud dokumentaks tähäsai. Statutad, käskuzkundaližed precedentad, rahvahidenkeskeižed kožundkirjutesed da konstitucižed verod oma sen sijas.
Geografii da klimat[redaktiruida | redaktiruida purde]
Valdukundan sijaduz om Britanižil saril (Sur' Britanii-sarel, Irlandii-saren pohjoižpäivnouzmpol'žel palal, Normandižil saril), Atlantižen valdmeren randal. Pind om 243 610 km²[3]. Ümbärdajad mered: Irlandijan, Kel'tine, Gebrid- da Pohjoiž-. Randanpird om läz 31 368 km[4].
Pohjoižel da päivlaskmal om mäged (Pohjoine Šotlandijan mägišt, Penninad da Kembrižed mäged). Suvel da suvenpäivnouzmal oma kukhikahad tazangištod. Kaikiš korktemb čokkoim om Ben Nevis-mägi (1343 m) Šotlandijas. Kaikiš alahaižemb čokkoim om Fenland (-4 m).
Päjoged oma Temz (334 km), Severn (310 km), Trent (298 km), Mersi (109 km) da Klajd (170 km). Kaikiš jaredamb jarv' om Loh Nej (396 km²) Pohjoižen Irlandijan territorijal.
Klimat om valdmerine, neps. Uhokun keskmäine lämuz' +3...+7°C da heinkun +11...+17°C.
Londuseližed varad oma kivihil', kivivoi, londuseline gaz, metallad (raud, tin, hahktin, kuld, hobed), mouckivi, sauvondgips, kaolin, keitandsol, kala, reskvezi.
Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]
Istorikad lugedas Surt Britanijad nügüd'aigaižen parlamentaižen demokratijan kodimaks. Sur' Britanii om unitarine valdkund administrativižikš. Valdkundan ohjandusen form om konstitucine parlamentine monarhii. Sen pämez' om Elizavet Toine-kunigaznaine.
Monarh om tobmuden koumen sarakon pämeheks. Hän voib pästta radmaspäi suim, panda ministrid radnikusele, tedotada sodad verast valdkundad vaste ülembaižeks armijan käskmeheks.
Parlament om kaks'kodine. Valičendad oleskeldas paksumb, mi kerdan videks vodeks. Lordoiden kodi (angl. House of Lords) om üläkodi, sen ühtnijoiden lugumärad ei ole röunadusid, nügüd' mülüb 763 ühtnijad (heid valitas alakodin partijoišpäi tobjimalaz, vai pandas radnikusele elon hätkte). Alakodi, Kundoiden kodi (angl. House of Commons), mülüb 650 ristitud (niid rahvaz valičeb). Päministr om ühteks parlamentan ühtnijoišpäi, iče paneb ministrid radsijha (monarh vaiše hüvästab hänen valičend), händast alakodin ühtnijad valitas järgeližen äniden enambusen mödhe.
Järgenduseližed valičendad parlamentan alakodihe oliba vl 2015 semendkun 7. päiväl. Konservativine partii Devid Kemeronanke lideraks sai äniden enambust (331 än't 650:späi). Devid Kemeron radoi päministran kaht strokud (vspäi 2010), läksi erindha. Vs 2016 heinkun 13. päiväspäi Tereza Mei radab päministran da om Konservativižen partijan ezinenas.
Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]
Kacu kirjutuz: Suren Britanijan administrativiž-territorialine jagand.
Sures Britanijas om 4 administrativiž-territorialižed palad:
- Anglii (9 regionad, angl. Government Office Regions), adm. keskuz om London
- Uel's (22 agjad (administrativišt ühtnikad), angl. Single-tier Principal Area), adm. keskuz om Kardiff
- Šotlandii (32 agjad, angl. Council Area), adm. keskuz om Edinburg
- Pohjoine Irlandii (6 grafkundad (angl. County) vai 26 rajonad, angl., District), adm. keskuz om Belfast
Jäl'gmäižed koume palad oma znamasižen avtonomijanke Anglijaspäi.
Sen ližaks, Sur' Britanii valdoičeb 14 merentagaižel territorijal da 3 kunigahan mal. Ned ei ole Suren Britanijan palad juridižikš.
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eläjiden lugu[redaktiruida | redaktiruida purde]
Sur' Britanii om EÜ:n koumanz' valdkund ičeze ristitišton lugumäran mödhe.
Kaikuččen voden 1-lopunke tehtas valdkundan rahvahanlugemišt, kerdan kümnes vodes. Suren Britanijan eläjiden lugu (1901 — 2011)[5]
| Voz' | Eläjiden lugu |
|---|---|
| 1901 | 38 237 000 |
| 1911 | 42 082 000 |
| 1921 | 44 027 000 |
| 1931 | 46 038 000 |
| 1951 | 50 225 000 |
| 1961 | 52 709 000 |
| 1973 | 56 223 000 |
| 1981 | 56 357 000 |
| 1991 | 57 439 000 |
| 1998 | 58 475 000 |
| 2001 | 59 113 000 |
| 2005 | 60 235 000 |
| 2007 | 60 986 000 |
| 2009 | 61 792 000 |
| 2011 | 63 181 775[6] |
Suren Britanijan rahvahad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Jur'eläjad — 92 % (2001)[7]:
- anglijalaižed — 83,6 %,
- šotlandijalaižed — 8,5 %,
- uel'slaižed — 4,9 %,
- irlandijalaižed — 2,9 %.
Lidnad (Sitid)[redaktiruida | redaktiruida purde]
Kaik om 69 lidnad (sitid). Suren Britanijan kaikiš surembad lidnad (enamba 450 tuh. ristituid vl 2011[8], surembaspäi penembha): London, Börmingem, Lids, Glazgo, Šeffild, Bredford, Mančester, Edinburg, Liverpul'.
Rahvahanižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vl 2012 Suren Britanijan päeksport oli likutimed da niiden palad (läz 20%), kivivoi (15%), himižen sarakon produkcii (10%), avtod (8%); toine eksport — zelläd (5%), almazad (2%), ezitegesed olut tehmaha (2%).
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
- ↑ Population Estimates for UK, England and Wales, Scotland and Northern Ireland, Mid-2013. — Office for National Statistics (ons.gov.uk). (angl.)
- ↑ Mugažo .eu kuti EÜ:n ühtnii; .gb-domen om kävutamatoi.
- ↑ Suren Britanijan pind. — The World Factbook of CIA. — Cia.gov. (angl.)
- ↑ How long is the UK coastline? (angl.)
- ↑ Annual abstract of statistics. Chapter 15 Population and vital statistics. — Office for National Statistics (ons.gov.uk).
- ↑ 2011 Census: Population Estimates for the United Kingdom, 27 March 2011. — Office for National Statistics (ons.gov.uk), 2012-12-17.
- ↑ Vn. 2001 rahvahanlugemižen andmused: etnižuz. — Statistics.gov.uk.
- ↑ 2011 Census: KS101EW Usual resident population, local authorities in England and Wales. — Office for National Statistics (ons.gov.uk).
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Hänen Mažesteten ohjastusen oficialine sait. (angl.)
- Britanižen monarhijan oficialine sait. (angl.)
- BBC:n uzištused Suren Britanijan polhe. (angl.)
- Suren Britanijan oficialine turistine gid. (angl.)
 |
Sur' Britanii Vikiaitas |
| Evropan valdkundad | ||
 | ||
|
1 Om Azijas mugažo. |
