Mine sisu juurde

Mao Czedun

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Sur' peramez')
Mao Czedun
Lua-petuz: expandTemplate: template "lang-zh-hant" does not exist.
Mao Czedun voden 1950 kül'mkus, Pekin
Mao Czedun voden 1950 kül'mkus, Pekin
nimi sündundan jäl'ghe:

kit.: 毛澤東

radmižen toižend:

politikanmez', runokirjutai, kirjutai, filosof, raamatukoguhoidja, strategist, political theorist, revolutsionäär, kalligraaf, military theorist, Kommunist, autor

sündundan dat:

26. tal’vku 1893

sündundan sijaduz:

Shaoshan[d], Qingi dünastia[d][1]

valdkund:

 Qingi dünastia[d]
 Hiina Vabariik[d]
 Hiina Nõukogude Vabariik[d]
 Kitai

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

kolendan sijaduz:

Zhongnanhai[d], Xichang'anjie Subdistrict[d], Xicheng District[d], Pekin

tat:

Mao Yichang[d]

mam:

Wen Qimei[d][2]

avtograf:

 Mao Czedun VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Mao Czedun (kit.: 毛澤東, kebnenzoittud: 毛泽东; sünd. 26. tal'vku 1893, Šaošan'-külä läz Čanšad, Hunan'-agj, Cin-imperii — kol. 9. sügüz'ku 1976, Pekin, Kitai) oli kitajižen valdkundan šingotai.

«Sur' peramez'» oli sündnu penen Mao Ičan-manpidajan i Ven' Cimei-kodiemägan kanzha. Mao om kanzannimi, Czedun — nimi. Norembaižen oli buddizman uskojan. Okai školan opendust 13-voččes igäs i lugi kirjoid, no sid' openui koumes školas vaumitades üläopendusele. Oigendeli kirjutusid aiglehtesihe, radoi kirjištos. Openzihe Hunanin universitetas, maoizman päteoretik.

Pit'kan aigan oli Kitain kompartijan Keskuzkomitetan ezimehen (vs 1943 keväz'kun 20. päiväspäi surmhasai). Tuli tobmuden pähä Kitain rahvahanikoiden sodan vägestusiden ühteks käsknikoišpäi NSTÜ:n kaikenvuiččel abul.

Valdkundaline ohjanduz

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Mao Czedun tedištoiti Kitain Rahvahaližen Tazovaldkundan sündundas vn 1949 1. päiväl redukud Tän'an'men'-verajaspäi, oli valdkundan pämehen (27.09.1954—27.04.1959).

Valdkundan šingotai vedi severz'-se znamasižid haškuid da kampanijoid Kompartijan ezimeheks, kaikiš tetabad — agrarine reform i jügedan tegimišton šingotez, vižvoččed planad, «Sur' hüpähtuz» i «Kul'turrevolücii» (1966−1976). Tobmuden voded harakterizuihe personan kul'tal, verevil repressijoil, kudambiden polhe lajihe toižiš socialistižiš valdkundoiš eskai, pagižmata kapitalizman mail'mas.

Mao oli naižiš nelläšti, kuz' last oma sündnuded.

  1. Catalog of the German National Library
  2. Short P. Mao: A LifeGreat Britain: Hodder & Stoughton, 1999. — P. 23. — 782 p. — ISBN 978-0-340-60624-7