Tailand
Flag![]() |
Valdkundznam![]() |
Pälidn | Bankok |
Eläjiden lugu (2018) | 68,615,858[1] ristitud |
Pind | 513,120 km² |
![]() | |
Kel' | tailandan |
Valdkundan pämez' | Maha Vačiralongkorn |
Päministr | Phethongthan Činnavat |
Religii | buddizm |
Valüt | tailandan bat (฿) (THB) |
Internet-domen | .th |
Telefonkod | 66 |
Aigvö | UTC+7 |
Tailand (tail.: ประเทศไทย Prathet Thai [pratʰêːt tʰaj]), täuz' oficialine nimituz — Tailandan Kunigahuz (tail.: ราชอาณาจักรไทย Ratča Anačak Thai), om valdkund Suvipäivnouzmaižes Azijas. Edel 1939. vot necen valdkundan oficialine nacionaline nimituz oli Siam (tail.: สยาม Sajam [sajǎːm], virkandan variantad: Siem, Sjam, Sjama). Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Bankok.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1238 Tailandan aluz om pandud. Sil aigalpäi Tailand kaiken oli ripmatoman valdkundan.
Vozil 2006 da 2014 sodakukerdused oliba valdkundas.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli väges vspäi 1932. Nügüdläine kaks'kümnenz' lugul Konstitucii[2] om vahvištadud vn 2017 sulakus, om olmas vajehtusita.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Valdkund sijadase Indokitain pol'saren keskuses.
Tailand om mavaldkundröunoiš Laosanke (röunan piduz — 1845 km) da Kambodžanke (817 km) päivnouzmas, Malaizijanke suves (595 km) da Mjanmaranke päivlaskmas (2416 km). Ühthine röunoiden piduz om 5673 km. Valdkundan suvipäivnouzmaižed randad lainištab Kitain Suvimeren Siaman laht, suvipäivlaskmaižed randad — Andamanan meri. Ühthine randanpird — 3219 km. Valdkundan pind om 513 120 km².
Londuseližed pävarad oma londuseline gaz, tin, hahktin, tantal, vol'fram; toižed varad — sauvondgips, kaučuk, mec, mahuz, kala.
Politine sistem
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Ohjandusen form om unitarine konstitucine monarhii. Phumipon Adul'jadet-kunigaz oli valdkundan pämehen vn 2016 redukun 13. päivhäsai, ičeze surman dathasai. Vn 2016 tal'vkun 1. päiväl hänen üks'jäine Maha Vačiralongkorn-poig om tedotadud kunigahaks, vencastuz pidi olda ühten voden mändes edeližen kunigahan surmaspäi i mäni vn 2019 semendkun 4.-6. päivil. Ei ole absolütišt tobmut kunigahal, no hän om armijan päkäsknik da valdkundan ühtmuden simvol.
Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim, oli pästtud radmaspäi vn 2014 sodakukerdusen jäl'ghe. Üläkodi om Senat 250 ühtnijanke, armii paneb heid kudeks vodeks. Alakodi om Ezitajiden Kodi (tail.: สภาผู้แทนราษฎร Sapha Phuthaen Ratsadon) 500 deputatanke, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.
Senatan ühtnijoiden valičendad oliba vl 2014. Tailandan pävaličendad uden Konstitucijan mödhe, sidä kesken parlamentan alakodihe, oliba vn 2019 24. päiväl keväz'kud. Nügüdläine päministr om Phethongthan Činnavat vn 2024 elokun 16. päiväspäi. Edeližed päministrad oma Settha Thavisin (22. eloku 2023 — 14. eloku 2024), Prajut Čan-Oča (22. semendku 2014 — 22. eloku 2023).
Administrativiž-territorialine jagand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kacu kirjutuz: Tailandan administrativiž-territorialine jagand.
Vl 2014 Tailand jagase 77 regionaks: 76 agjad (tail.: จังหวัด čangvat) i Bankok-pälidn. Kaikuččed 76 agjaspäi jagasoiš ümbrikoikš (tail.: อำเภอ amphe). Vl 2010 kaik oli 878 ümbrikod. Ümbrikod alajagasoiš kundoikš (tail.: ตำบล tambon).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Tailandas elädas tailandalaižed. Vn 2010 Tailandan rahvahanlugemižen mödhe valdkundan ristitišt oli 65 981 659 eläjad. Kaikiš suremb Tailandan ristitišton lugu oli 66 558 935 eläjad vl 2019, sid' se zavodi poleta hillašti (65 975 198 eläjad vl 2024). Toižiden andmusiden mödhe kaik 67 741 401 ristitud elihe valdkundas vl 2014 i 71,7 mln ristituid vl 2023.
Kodikelen mödhe (2010): vaiše tailandan kel' — 90,7 %, tailandan kel' da toižed keled — 6,4 %, vaiše toižed keled (sidä kesken malain i mjanmaran) — 2,9 %. Anglijan kel' om levitadud paginkeleks.
Uskondan mödhe (vn 2015 andmused): buddistad — 94,6 %, islamanuskojad — 4,3 %, hristanuskojad — 1,0 %, toižed uskojad — 0,1 %.
Toižed sured lidnad (enamba 150 tuh. ristituid vl 2015[3], surembaspäi penembha): Nonthaburi, Nakhonratčasim (Korat), Čiangmai, Hatjai, Udonthani, Pakkret. Vl 2015 kaik oli 11 lidnad enamba 100 tuh. eläjidenke. Lidnalaižiden pala om 51,4 % (2020).
Ižanduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Tailand om šingotai industrialiž-agrarine ma.
Valdkundan päeksport om kompjuterad da mikroshemad (13 %), elektroladimed da koditehnik (läz 10 %), jüguavtod da niiden varapalad i motociklad (9 %), sobad (läz 6 %); toine eksport — lateks da šinad londuseližes kaučukaspäi (5 %), kivivoi (4 %), polimerad (4 %), merenproduktad (4 %), kuld (3 %), ris (3 %), hobed (1 %), rogosahar (1 %).
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Tailandan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
- ↑ Tailandan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
- ↑ ส่วนวิจัยและพัฒนาระบบ รูปแบบและโครงสร้าง สำนักพัฒนาระบบ รูปแบบและโครงสร้าง กรมส่งเสริมการปกครองท้องถิ่น." / Dla.go.th (tail.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Tailand-valdkundan oficialine sait (thaigov.go.th). (tail.) (angl.)
- Venäman sur'oigenduzkund Tailand-kunigahuses (thailand.mid.ru). (ven.) (angl.) (tail.)
![]() |
Tailand Vikiaitas |
Azijan valdkundad | ||
![]() | ||
1 Om Evropas mugažo. 2 Om Afrikas mugažo. 3 Om Valdmerimaiš mugažo. |