Taurage
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Litvanma |
| Eläjiden lugu (2014) | 23,513 ristitud |
| Pind | 16,7 km² |
| Telefonkod | +370−446-xx-xxx |
| Aigvö | tal'vel UTC+2, kezal UTC+3 |
Taurage (litv.: Tauragė, saks.: Tauroggen, pol'š.: Taurogi, jidiš: טאווריק/Tovrig, ven.: Таураге, Тауроги vai Таурогген) om lidn Litvanman päivlaskmas.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1507 kut usadib, žilo senno i vaiše vaumitud puine katoline kostöl školanke. Nimituz sel'genzoitase litvan kelen kahtes sanaspäi: tauras «tur (mechärg)» i ragas «sar'v» tegesiden torhuden mödhe.
Žilo oli Litvanman lüteranine keskuz, lüteranine pühäpert' oli saudud vl 1567. Sil-žo vodel muit radaškanzi, žilo seižui röunmal. Vll 1691−1793 mülüi Prussijha, sid' oli Venäman imperijan palaks. Kändihe ripmatoman Litvanman žiloks vl 1920, sai lidnan statusad vl 1924.
Taurage šingotase tegimišton parkal koume nellikkilometrad pindanke (sidä kesken keramine tegim sijaližel savel), avtoiden torgusel, turizmal (Tauragen lidnuz, bobuštuzpark).
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase Jurajogen hural randal (litv. Jūra, Nämunasan oiged ližajogi), 36 m korktusel valdmeren pindal päl.
Matkad Vil'nüshasai om 201 km suvipäivnouzmha. Ühtenzoitase Šäuläinke raudtedme, matkad sihesai om 102 km pohjoižpäivnouzmha.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2011 Litvanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 24 389 ristitud, heišpäi 98 % oma litvalaižed. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 30 119 eläjad vl 1989.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden sauvuz (2020)
- Pühän Stroican jumalanpert' (katoline), vn 2020 sulakun nägu
- Mažvidasan progimnazii (2020)
- Tauragen profopendusen keskuz (2020)
- Lidnan kul'turkeskuz (reduku 2007)
- Taurage-päraudtestancijan sauvuz, viluku 2009
Sport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan da sen agjan oficialine sait (taurage.lt). (litv.) (angl.)
| Taurage Vikiaitas |
| Litvanman statistikan agjad da niiden enččed administrativižed keskused | ||
| Alitusan agj (Alitus) | Kaunasan agj (Kaunas) | Klaipedan agj (Klaiped) | Marijampolen agj (Marijampole) | Panevežisan agj (Panevežis) | Šäuläin agj (Šäuläi) | Tauragen agj (Taurage) | Tel'šäin agj (Tel'šäi) | Utenan agj (Uten) | Vil'nüsan agj (Vil'nüs) | ||
