Tromsö

Vikipedii-späi
Tromsö
Tromsø
Lidnanznam
Valdkund Norvegii
Eläjiden lugu (2019-09-30) 76,974 ristitud
Pind 2,521,27 km²
Tromsö Tromsø
Pämez' Gunnar Vil'hel'msen
(reduku 2019—,
Gunnar Wilhelmsen)
Telefonkod +47-
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Tromsö (norv.: Tromsø [ˈtrʊ̂msœ], pohjoižsaam.: Romsa) om lidn da municipalitet (kommun) Norvegijan pohjoižes. Se om Troms i Finnmark-agjan administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländsijad oliba lidnan territorijal raudaigan völ. Ezmäine jumalanpert' oli saudud Tromsöhö vl 1252. Mainitase keskaigaližiš aigkirjoiš kuti lidnuz kaičemhas pomoroišpäi, konz hö eliba nügüd'aigaižen Norvegijan pohjoižpäivnouzmas. Tromsö sai lidnan statusad vl 1794. Pertišton kaikiš amuižembad olijad puižed pertid datiruišoiš vodel 1789.

Lidnan znamoičend ližadui 19. voz'sadal, konz episkopan kafedr om pandud sihe (1834), pedagogine kolledž avaiži uksid (1848) i laivankohendusen verf' radaškanzi (1872). Toižen mail'man sodan aigan Norvegijan ohjastuz ištui lidnas pordaigaližešti. Tromsön universitet — Norvegijan Arktine universitet radab vspäi 1968 (16 tuhad üläopenikoid vl 2016).

Tromsö šingotase kalanpüdandan eksportan portal (valdkundan kalaeksportan tobj pala), energetižel sarakol, turizmal, sömtegimištol (meriproduktad, olud), Man pindan kuviden kaimdajišpäi kompanijal i Arktikan tedoidusil. Järed läžundkodi radab lidnas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase 400 km pohjoižhe polärižes pirdaspäi. Sen keskuz om saudud Tromsöi-sarel (norv.: Tromsøya) 22 km² pindanke 20 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, kundan ristitišton pol' eläb siš.

Klimat om vilu da pehmed lähejoksijan Gol'fstriman tagut. Voden keskmäine lämuz om +2,5 C°.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2012 kundan eläjiden lugu oli 71 590 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Koumanz' Barencan regionan igähižiden rahvahiden kongress mäni Tromsö-lidnas 2015. voden uhokun augotišes. Kaik 15 ezitajad vepsläižišpäi ühtni sihe.[1]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Galina Baburova, Irina Sotnikova. Kaks'kümne vot ühthižradole Barencan regionas // Kodima. – 2015. – 02 (uhoku). – Lp. 1.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]