Iževsk

Iževsk
Ижевск (ven.)
Ижкар (udm.)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2025)	616,297 ristitud
Pind	315,15 km²
Pämez'	Oleg Bekmemet'jev (reduku 2018—)
Telefonkod	+7−3412-xxx-xxx
Avtokod	18
Aigvö	UTC+4 (MSK+1)

Lidnan kart poleks saudud rengazavtotenke (2012)

Iževsk (ven.: Иже́вск, udm.: Ижкар) om lidn da lidnümbrik Venämas. Se om Udmurtijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn, Volgaveren i Uralan azegtegimišton da kul'turan järed keskuz. Zav'jalovon rajon ümbärdab lidnad kaikiš polišpäi.

Istorii

Ezmäižed eländpunktad oliba lidnan territorijal 3.−5. voz'sadal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1760 kuti Iževskan tegim-radnikžilo ümbriradamha raudkivendod Blagodatnai-mägespäi. Nimitihe žilod Iž-jogen mödhe (udm.: Оӵ).

Radnikžilo sai lidnan statusad nügüd'aigaiženke nimenke vl 1918. Vl 1921 regionan keskuz oli sirtud sihe Glazovaspäi. Vozil 1984−1987 lidnan nimi oli Ustinov (ven.: Усти́нов).

Iževsk šingotase terasen tegimel (valamine i vanund), mašinansauvomižel (azegišt, «Lada»-kebnavtod, mašiništ kivivoin da gazan samižen täht), elektrotehnižel sarakol («Iževskan mototegim», elektromehanine tegim i radiotegim), kivivoin i turbhan samižen edheotandoil, sömtegimištol, sauvondal da sen materialiden pästandal (keramižed i raudbetontegesed), kahtel omblendfabrikal.

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz tazovaldkundas vn 2009 kartal

Lidn sijadase kukhikahal tazangištol, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Iž-jogi läbitab lidnad (237 km pitte, Kamanjogen oiged ližajogi), se om madal laivoid vaste. Iževskan vezivaradim (uit) om 22 nellikkilometrad pindanke, se om tehtud eländpunktan alusenke padoseinil.

Matkad Moskvhasai om 1180 km päivlaskmha avtotedme. Lähembaine sur' lidn om Perm' 281 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +3,0 C°, kezakun-elokun +16..+19 C°, tal'vkun-uhokun −11..−12 C°. Ekstremumad oma −47 C° i +38 C°. Paneb sadegid 511 mm vodes, kaikiš vähemb uhokus-sulakus (21..26 mm kus). Mahusen kül'mandan süvüz oleskeleb 170 santimetrhasai.

Tobmuz

Iževskan administrativižed rajonad (vspäi 1987):
1 — Leninan rajon
2 — Oktäbr'skii rajon
3 — Industrialine rajon
4 — Ustinovan rajon
5 — Pervomaiskii rajon

Iževsk om üks'jäižeks eländpunktaks lidnümbrikos.

Edeline lidnan pämez' om Jurii Türin (reduku 2015 — semendku 2018).

Eläjad

Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe Iževskan eläjiden lugu oli 628 116 ristitud, vn 2021 — 623 472 ristitud, tazovaldkundan ristitišton kaks' videndest eläb siš. Kaik 646 277 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 650..655 tuh. ristituid vozil 1992−2001.

Rahvahad (enamba 0,3 % vl 2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 68,8 %, udmurtalaižed — 14,8 %, totarlaižed — 8,9 %, ukrainalaižed — 0,7 %, azerbaidžanlaižed — 0,4 %, marilaižed — 0,3 %, toižed rahvahad — 6,1 %.

Ortodoksižen hristanuskondan koumekümne nell' pühäpertid oma avaitud lidnas: koume päjumalanpertid, kaks'kümne jumalanpertid, kümne časounäd, vanhuskolaižiden jumalanpert'. Protestantizman «Filadel'fii»-jumalankodikundan pühäpert' om saudud. Armenijan jumalankodikundan pühäpert' om letud. Islaman koume pühäpertid oma saudud: pämečet', «Iman Nuri»-pühäpert', keskuzline mečet'. Buddizman «Karma Kagju»-školan keskuz radab.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma 207 päivkodid, 65 keskškolad, nell' gimnazijad, 12 liceid, specialižed (korrekcižed) školad, nell' ehtališt školad. Professionaližen opendusen aluzkundad oma ühesa kolledžad, kahesa tehnikumad. Kaik nell' valdkundališt üläopendusen aluzkundad oma avaitud i niiden läz kümned filialad toižiš lidnoišpäi (Moskv, Samar, Kirov, Glazov) ratas lidnas.

Transport

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Rengazavtote om sauvomas vspäi 2002.

Ühtennimine tatanmaine civiline Iževsk-lendimport (ИЖВ / IJK / USII, 544 tuh. passažiroid vl 2021) om üks'jäine lendimport Udmurtijas matknikoiden täht, se sijadase Zav'jalovon rajonas vižtoštkümnes kilometras päivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Venäman järedoihe lidnoihe i Mustmeren regionan lebutahoiže.

Galerei

• 
  Iževskan Administracijan sauvuz (2019)
• 
  Mikoi-arhangelan kafedraline päjumalanpert' (ortodoksine hristanuskond), vn 2020 nägu
• 
  Keskuzline mečet', vn 2019 nägu
• 
  «Kalašnikov»-koncernan päfater vl 2018
• 
  Udmurtijan valdkundaline universitet, üks' sauvusišpäi
• 
  Kivivoin da gazan institut (UVU:n pala) i monument Puškinan muštoks (2013)
• 
  Udmurtijan valdkundaline operan i baletan teatr (2009)
• 
  Rahvahiden kožmusen pert' (2013)
• 
  Zoopark (2020)
• 
  Iževsk-päraudtestancijan sauvuz vl 2013

Tetabad sündnuded

• Pötr Čaikovskii (sünd. 1840 − kol. 1893) — oli venälaine mez' ukrainižen augotižlibundanke, Venäman muzikankirjutai.
• Mihail Kalašnikov (1919−2013) — oli venälaine mez', Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman tuikutezazegišton konstruktor.

Irdkosketused

• Iževsk-lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (izh.ru). (ven.) (udm.) (angl.)