Ustüžn

Vikipedii-späi
Ustüžn
Устюжна
Lidnanznam
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 7,653 ristitud
Pind 8,33 km²
Ustüžn Устюжна
Pämez' Tat'jana Kol'cova
(reduku 2018—)
Telefonkod +7−81 737-xx-xxx
Avtokod 35
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Ustüžn (ven.: У́стюжна) om Venäman lidn Vologdan agjan suvipäivlaskmas. Se om Ustüžnan ümbrikon administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunkt mainitase kirjutadud purtkiš ezmäižen kerdan vl 1252 kuti Raudaine Ustüg (ven.: Устюг-Железный) lidnan statusanke. 16. voz'sadan lopuspäi sen nimi kändihe nügüdläižikš: Ust'-IžinUstüžn vai Ustüžn Železnopol'skai.

Ustüžnan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (leibtegim, agrotegimištoline kombinat maidtavaroiden pästandanke, etilspirtan tegim, konditerine ceh) da sauvondmaterialiden pästand (raudbetontegesed).

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Molog-jogen molembil randoil (oiktal randal tobjimalaz) da sen oiktan ližajogen — Ižinan jogensun randoil (ven.: Ижина 43 km pitte, Volgan bassein), 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Vologdhasai om 244 km päivnouzmha avtotedme. Lähembaine järed lidn om Čerepovec sil-žo tel.

Lähembaižed raudtestancijad sijadasoiš Ves'jegonsk-lidnas (Tverin agj) 58 km suvipäivnouzmha avtotedme, Sandovo-žilos (Tverin agj) 45 km suvhe avtotedme i Pestovo-lidnas (Uz'lidnan agj) 56 kilometras suvipäivlaskmha avtotedme.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Ustüžn oli lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind oli 8,33 nellikkilometrad.

Enččen lidnankundan Administracii om likvidiruidud vn 2023 semendkus. Sen edeližed pämehed oma Galina Mirovaja (tal'vku 2017 — reduku 2018), Zinaida Kostina (heinku 2016 — tal'vku 2017). Lidnan Nevondkund om likvidiruidud vn 2013 tal'vkus, Nikolai Vorobjov radoi sen jäl'gmäižen ezimehen da lidnankundan pämehen vn 2009 kül'mkuspäi.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1856 kaik 5 100 eläjad oli lidnas. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 9 452 ristitud, rajonan ristitišton pol', vn 2021 — 7 843 ristitud. Kaik 8 712 ristitud elihe lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 10,5 tuh. eläjid vll 2002−2003.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 93,8 %, uzbekad — 0,7 %, toižed rahvahad — 3,3 %, rahvahuden ozutandata — 2,2 %.

Ortodoksižen hristanuskondan üks'toštkümne pühäpertid[1] om kaičenus i saudud lidnas, niiden kesken Jumalanmaman Sündundan päjumalanpert' (letihe vll 1685−1690), seičeme jumalanpertid i koume časounäd.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma nell' päivkodid, gimnazii, keskškol nomer 2, čomamahtoiden škol, sportškol. Ustüžnan politehnine tehnikum[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Ustüžnan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Ustüžnan politehnižen tehnikuman sait (p24601.edu35.ru). (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Vologdan agjan lidnad
Babajevo | Belozersk | Čerepovec | Gräzovec | Harovsk | Kadnikov | Kirillov | Krasavino | Nikol'sk | Sokol | Sur' Ustüg | Tot'm | Ustüžn | Vitegr | Vologd