Uz' Ladog
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2023) | 7,239 ristitud |
| |
| Pämez' | Aleksandr Kuz'min (2014−2019, kül'mku 2020—) |
| Telefonkod | +7−81 363-xx-xxx |
| Avtokod | 47 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Uz' Ladog (ven.: Но́вая Ла́дога, suom.: Uusi-Laatokka) om Venäman lidn da lidnankund Leningradan agjan keskuzpalas. Se om Volhovan rajonan kaikiš penemb lidn.
Istorii[vajehta | vajehtada tekst]
Petr I pani eländpunktan alust vl 1704 lidnan statusanke kuti verf' sauvomha laivoid. Edel sidä Nikolo-Medvedskii (Nikol'sko-Medvedovskii)-jumalankodin aluz oli pandud 14.−15. voz'sadoil nügüdläižen lidnan territorijas. Jumalankodi oli tühjitadud Uden Ladogan alusenpanendan ühtes.
Uden Ladogan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt, kalanpüdand da turizm, mugažo laivansauvomižtegim oli (sirdi Piterihe), verf'[1] radab, kondensatorantegim[2] da nahkgalanterejan fabrik[3] (matkliphad) oma saudud lidnas.
Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]
Lidn sijadase rajonan pohjoižes, Olhav-jogensun hural randal läz Ladoganjärved, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Piterihesai om 130 kilometrad päivlaskmha, Volhov-rajonkeskushesai — 24 km suvhe.
Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]
Uz' Ladog jagase nelläks lidnanlaptaks. Kaik nell' pen't küläd mülüdas lidnankundha Uden Ladogan ližaks: Dubno (11 rist. vl 2017), Kivgod (Кивгода, üks' eläi), Ligovo (4 rist.), Sumskoje (6 rist.). Lidnankundan pind — 143,5 km².
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Edeline ezimez' om Väčeslav Senčukov (reduku 2019 — kül'mku 2020). Administracijan pämez' om Igor' Cigankov vn 2019 kül'mkuspäi. Edeline Administracijan pämez' om Ol'ga Baranova, radoi vn 2019 sügüz'kuhusai.
Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 838 ristitud, lidnankundan — 8 915 ristitud. Kaik 8 413 ristitud elihe lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan kaikenaigaine ristitišt oli 11 310 eläjad vl 1989.
Ortodoksižen hristanuskondan seičeme pühäpertid[4] oma kaičenus i saudud lidnas: Pühän Jumalanmaman Sündundan päjumalanpert' (om ližasaudud vll 1876−1877), ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert' (alusenpanend 1450−1500, ei ole väges), viž jumalanpertid. Niiden ližaks kaks' časounäd oma kadonuded.
Lapsiden opendusen aluzkundad oma kaks' päivkodid, keskškol, čomamahtoiden škol, lapsiden sädamižen pert', lapsiden da norišton turizman i purehsportan keskuz. Professionaližen opendusen aluzkundad ratas lähembaižiš lidnoiš.
Transport[vajehta | vajehtada tekst]
Kaks' federališt avtoted ühtenzoittas lidnas: «Kola» (P21, E105) i «Uz' Ladog — Vologd» (A114).
Lähembaine raudtestancii om Volhovstroi I, sijadase 24 km suvhe.
Galerei[vajehta | vajehtada tekst]
-
Lidnan administracijan pert' (2020) -
Ph. Jumalanmaman Sündundan päjumalanpert', vn 2016 nägu (ende Ioann Jumalantedomehen) -
Uden Ladogan laivansauvomižtegim vl 2012 -
Čomamahtoiden škol (2020) -
Torguindrived (Adivpert'tanaz) vl 2018
Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]
- ↑ Ladogan verfin sait (ladverf.ru). (ven.)
- ↑ Uden Ladogan kondensatorantegimen edheotandan sait (amficond.ru). (ven.)
- ↑ Uden Ladogan nahkgalanterejan fabrikan sait (kgfnola.instella.ru). (ven.)
- ↑ Uden Ladogan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]
 |
Uz' Ladog Vikiaitas |
| Leningradan agjan lidnad | ||
| Boksitogorsk | Gatčin | Ivangorod | Kamennogorsk | Kingisepp | Kiriši | Kirovsk | Koltuši | Kommunar | Kos'kenaluine | Kudrovo | Lug | Lüban' | Murino | Nikol'skoje | Otradnoje | Pikalövo | Primorsk | Priozersk | Pöud | Sertolovo | Slanci | Sosnovii Bor | Svetogorsk | Säs'stroi | Šlissel'burg | Tihvin | Tosno | Uz' Ladog | Viipur | Visock | Volhov | Volosovo | Vsevoložsk | ||